Ruovdebargu sámi árbevierus - oassi 3b
3. kapihtala sisdoallu3. MUHTIN ÁRBEVIROLAŠ RUOVDEDIŊGGAT3.1. Niibi 3.2. Jiehkku ja skuohpá 3.3. Skerttet 3.4. Biellu 3.5. Áisa 3.6. Geresruovddit 3.7. Giisáruovddit 3.8. Lišša ja sirpe 3.9. Bivdoneavvut 3.10 Muorrabargoneavvut 3.11. Skalžogielkkat ja skálžobasttat 3.12. Guolástusneavvut 3.13. Feara mii |
 |
Skirttegat Sámi vuorkádávviriin, Kárášjogas. Gurut bealde dábálaš skirttegat, olgeš bealde stálleárposkirttet. (Govva: gurut: SL, olgeš: Basia Głowacka) |
 |
Buvttaovdánahttin. Johan Johannessen, Porsáŋggus, váccii 1980-logus sveisenkurssa Hammerfeasttas ja ráhkadii dalle dán skirttega. Dás lea iešvuohta mii lea ođđa árbevirolaš skirttegiid ektui. Vuolemus stággu, mas lea roahkki gievnni várás, ii leat čadnon gitta pláhttii man galgá heaŋget čuohpastahki. Dát lea luvvoseappot durron nu ahte sáhttá jorahit dan. Ná sáhttá jorahit gievnni go heŋge árranii. (Govva: SL) |  |
Lean gávdnan ovttalágán skirttegiid sámi ja dáru dávvirvuorkkáin. Dat čájeha ahte sihke dážat ja sámit leat geavahan ja ráhkadan skirttegiid. Ii oro leame erohus sámi ja dáža skirttetšlájaid gaskkas, molsašupmi manná čearddalaš rájáid rastá. Dattege sáhttá otne dadjat ahte skirttet lea mihtilmas sámiide, go sámiid gaskkas dat lea olu eambbo leamaš anus min áiggi rádjái.
Skirttegat molsašuvvet ná:
- coagis dahje čiekŋalis ceahkit
- bajit ja vuolit roahkki vuostáguvlui dahje ovtta guvlui.
- bajimus vuolit stákkus lea juogo čadnon luovus riekkis maid heŋge bajit stákku cehkii, dahje stággu lea guhkiduvvon sojahuvvon pláhtain, mas lea čuhppon luodda. Pláhttá sáhttá leat dáhkon stákku oassin, sveisejuvvon dasa dahje durrojuvvon nu ahte lea vejolaš jorahit vuolemus roahki.
Máŋgga sámi dávvirvuorkkás leat skirttegat, muhto dávjá ii leat dihtosis geat leat ráhkadan daid. Lean gávnnahan geat leat ráhkadan moadde skirttega mat leat priváhta anus. Duojárat leat dalle leamaš sámit báikkálaš servodagas. In leat gullan ahte olbmot leat dáhkon ollu skirttegiid vuovdemassii.
 |
Gurut: Skirttet-oasit Røyrvik bygdatunas. Muhtin dáin orru leame geavahuvvon goađis dahje lávus, earat fas biises nu go oaidná olgeš bealde govas.
(Govva: SL) |
 |
 |
Skirttet nugo lea ráhkaduvvon Sámi joatkkaskuvllain (Sárggastus: SL, Aage Olsena liántasárggastusa mielde) |
Čuohppanlistu: Bajit roahkki: Njeallječiegatstálli 10 x 10 x 400 mm Mátta: duolbastálli 4 x 40 x 750 mm Vuolit oassi: jorbastálli Ø8 x 1000 mm Allodatstellenfárfu: jorbastálli Ø8 x 150 mm
Bargočilgehus:
- Báhkat ja dágo bajit roahki sárggastusa mielde. Vuollegeažis dulbet dassái go lea 5 mm asu. |
Bargobihtát |
1. Ráhkat skirttega dán bargočilgehusa mielde. Čále erohusaid jus it daga dan juste seamma láhkái. Livččii go eará bargovuohki buoret? Geahččal čuohppat cehkiid iešguđetge bargoneavvuiguin. Mii lea du mielas buoremus vuohki? Mii lea du mielas váddáseamos go ráhkada skirttega? Mo du skirttet doaibmá? Lea go mihkkege maid berre buoridit? 2. Makkár skirttegat/rikkit leat dahje leat leamaš anus du guovllus? Manin gohčoduvvojit dakkárat báikkálaččat? |
Bielluin leat leamaš máŋga doaimma, ee. muitalit guođuheddjiide gos eallit leat, čohkket ealu dahje láidestit dan vissis guvlui ja baldit boraspiriid. Go olbmot leat vuodján herggiiguin ja heasttaiguin de leat sii heŋgen bielluid rehkii dahje leaŋggaide. Muhtin riikkain máilmmis leat biellut maiddái geavahuvvon musihkkačuojanassan, muhto dát ii leat dovddus sámi árbevierus. Sibiras jakutaálbmoga noaiddit leat geavahan bielluid sin erenoamáš biktasiin, ja hanti-álbmoga nissoniin ledje máŋga biellu čikŋan beaskkas.
 |
Boarráseamos bielluid gaskkas leat dát mat leat vikiŋgaáiggis, ja gávdnon Ruoŧas, Björkö nammasas sullos, Mälarjávrris. Arkeologat jáhkket ahte dat leat leamaš mánáid stohkosat, go dat leat gávdnon mánáidhávddiin. (Govat: Historiska museet, Stockholm) |
 |
Bielluin leat leamaš máŋga doaimma. Dá lea Ruoŧa johttisámeskuvlla skuvlabiellu. Dan vuolde oaidnit oahpaheaddji skuvlabumbbá. Girona sámedálu dávvirvuorká. (Govva: SL) |
Gávdnojit unnán čálalaš gáldut biellogeavaheami birra, sihke sámi ja dáža árbevierus. Njálmmálaš gáldut Guovdageainnus muitalit ahte doppe leat árbevirolaččat bohccuin, sávzzain, gusain ja heasttain leamaš iešguđetlágán biellut. (Eará guovlluin orru dát erohus leamaš unnit.) Lullisámeguovllus muitalit ahte lei čielga erohus bohccobielluid ja oapmebielluid jienaid gaskkas. Gusabielluin lei čiekŋalit jietna go bohccobiellus.
Bohccobielluin leat dábálaččat njuolggočiegat rastáčuohpahagat, ja dat leat ráhkaduvvon stállepláhtas, dávjá gokčangerddiin meissegis. Sturrudat sáhttá molssašuvvat geavaheami mielde, omd. heargebiellu ja áldobiellu. Bielluin leat sierra namat sturrodaga ja jiena mielde. Stuora heargebiellu, mas lea čiekŋalis šuokŋa, gohččoduvvo roŋge, biellu mas lea alla šuokŋa fas skiŋga.
 |
Árjepluova silbamuseas leat čoaggán máŋggalágan bielluid. (Govva: SL) |
Bohccobielluin lea dávjá leamaš oanehit fárfu (geavja) go eará bielluin. Sivva lei ahte bohccos ii lean čeabetruovdi (“klave”), biellu heŋgii sistelávžái. Gusabielluin leat dávjá leamaš njealjehaslaš rastáčuohpahat ja dát leat dávjá leikejuvvon. Sávzabiellut leat unnibut go bohccobiellut, muhto dain lea seamma hápmi ja ávnnas. Go vudje heasttain lei dábálaš atnit golkka (dárogillii: dombjelle), jorba, skoavddas biellu man siste leat luođat. Sihke heastta ja bohcco leaŋggat sáhtte sierra erenoamáš diliin čiŋahuvvot unna čohkolaš billožiiguin, main lei jorba rastáčuohpahat ja mat ledje leikejuvvon meissegis dahje bronššas. Dákkár biellu gohčoduvvo sámegillii divgan. Dát sáhttet leat čiŋahuvvon minsttariiguin.
Biellut leat dábálaččat ráhkaduvvon stállis dahje veaikeseaguhusas nugo bronššas, meissegis, dahje ođđasilbbas (nysølv). Suoma našunalmuseas, Helssegis gávdnojit maiddái biellut mat leat ráhkaduvvon muoras, muhtin dain leat 1600-logus. Ráhkadanvuogit leat leamaš leikun ja pláhta máhccun. Leikejuvvon biellut leat leamaš meissegis, veaikkis dahje bronššas, spellebiellut eanaš stállis, muhto gávdnojit maiddái spellebiellut veaikkis ja meissegis.
 |
Dát čábbá golka gávdno boares dálus Holganjárggas, Kárášjogas. (Govva: SL) |
 |
Terje Ellila, Juovlavuonas, Deanus lea čoaggán čuođenare biellu. Dás son čájeha leikejuvvon bronšabiellu. (Govva: SL) |
Dávjá stállebielluin lea gokčangeardi meissegis dahje meisset seaguhuvvon veikkiin. Leat leamaš moadde vuogi mo gokčat bielluid. Álkimus lea báhkadit gássain (áinnas propan) ja šolggahit meissetárppu. Eará vuohki lea bidjat meisset- ja veaikebihtáid biellu sisa, páhkket visot láiriin ja báhkadit dan álvvis.4 Spellebiellut leat biddjon oktii máŋgga láhkai; jugaheapmi, sveisen (gássa, TIG-, MIG-, čuokkissveisen dahje dáhkunsveisen), duorrun ja vadjan.
Bielluin sáhttá leat jorba, ovála, njealjehaslaš dahje njuolggočiegat rastáčuohpahat. Biellut leat measta álo čohkolaččat (lávvolaččat). Gávdnojit maiddái sylindralaš biellut ja dakkar mat leat viidáseamos gasku ja gáržžit njálmmis.
 |
Gávdnojit sihke stuora biellut ja unna billožat. Goappašagat orrot geavahuvvon bohccobiellun. Romssa musea sámi ossodagas. (Govva: SL) |
 |
Leikon biellut bohccooivviin. Sullasaš biellut leat maiddái ráhkaduvvon gáiccaide ja jáhkkimis maiddái eará šibihiidda. Odd Roar Stenby čoakkáldagas, Blaker. (Govva: SL) |
Ovdal ledje máŋggas geat ráhkadeadje alcceseaset bielluid, muhtimat vuvde maiddái earáide. Ollu dáin árbevieruin lea dál jávkame, earret eará danin go ii báljo oktage ráhkat bielluid ruovttus šat. Otne sihke boanddat ja boazosápmelaččat miehtá Norggas ostet bielluid mat leat ráhkaduvvon fabrihkas, ee. Os husdyrmerkefabrikk:as, Østerdalenis. Sii vuvdet dál seamma biellomálle buotlágán biellošibihiidda. Dát leat spellebiellut stállis, main lea gokčangeardi meissegis. Oktiibidjanvuohki lea čuokkissveisen. Biellut ráhkaduvvojit 7 stuorrudagas, 5.5 - 12 cm (govdodat = allodat), sáhttá válljet fárffu mii lea doarrás dahje guhkolahkii. Fabrihka gálvokatalogas lea čállon guhte biellu heive gáicca, sávzza, gálbbi, guiggu, gusa dahje heastta várás. Ii mihkkege leat čállon bohcco birra. Gávppit mat vuvdet boazodollui lohket ahte sii vuvdet buot sturrodagaid bohccobiellun.
Muhtin gávppis lean maiddái gávdnan eará bielluid. Dat leat ráhkaduvvon 1 mm stállepláhtas man olggos ii leat gieđahallon mainna ge, ja oktiibidjanvuohki orru leame MIG-sveisen. Gávppis lohket ahte dat leat ráhkaduvvon Ivgus.
Norgga bealde orro spellebiellu leame dábáleamos. Suoma bealde leat baicce leikejuvvon biellut eambbo anus. Árbevirolaččat dain lei alimus árvu, danin go "buohkat" máhtte ráhkadit spellebielluid. Leikejuvvon biellut bohte bielloleikehagas, Roavvenjárgga lulábealde.
Spellebiellut mat leat ráhkaduvvon stállis orrot dávjá leame ruovttus ráhkaduvvon, dat mat leat ráhkaduvvon meissegis dahje veaikkis orrot eambbo fábrihkagálvvut. Lea hui váttis gávnnahit gos biellut bohtet, dávvirvuorkkáin gos lean jearran sii eai dieđe geat leat ráhkadan daid dahje gos dat leat oston.
Norgga bealde orru spellebiellu leame dábáleamos. Suoma bealde leat baicce leikejuvvon biellut eambbo anus. Árbevirolaččat dain lei alimus árvu, danin go spellebiellut ledje juoga maid "buohkat" máhtte ráhkadit. Leikejuvvon biellut bohte bielloleikehagas, Roavvenjárgga lulábealde.
Spellebiellut mat leat ráhkaduvvon stállis orrot dávjá leame ruovttus ráhkaduvvon, dat mat leat ráhkaduvvon meissegis dahje veaikkis orrot eambbo fábrihkagálvun. Lea hui váttis gávnnahit gos biellut bohtet, dávvirvuorkkáin gos lean jearran sii eai dieđe geat leat ráhkadan daid dahje gos dat leat oston.
 |
Dáin spellebielluin leat iešguđetlagan báddefárffut ja leat maiddái biddjon oktii iešguđetlágan vugiiguin. Bielluid oamastá Nora Vasara Larsson, Staares (Östersund). (Govva: SL) |
 |
Dát biellu lea Røyrvik bygdatunas Davvi-Trøndelagas. Lullisámi guovllus leat moadde biellorávdi geat leat ráhkadan bielluid dán málle mielde, ee. Ole Westfjell. Fuomaš báddefárffu hámi. Girjjis Klassiskt järnsmide ( Norén/Enander) lea čilgejuvvon dárkkilit mo ráhkadit juste dán málle. (Govva: SL) |
 |  |
Geavat stállepláhta mii lea eanemusat 1 mm assái, buoremus lea 0,8 mm. Vuos fertet merket biellu hámi hui dárkilit pláhtti. Geavat linjála ja sáhcunnálu. Čuohpa dárkilit pláhttaskárriguin ja spelleskárriguin. Jorbe bástilis ravddaid ovdal go máhccugoađát. Máhco vuos vuolimus ravddaid 1800 máhccunmašiinnain, nu ahte máhccojuvvo dan guvlui mii loahpas galgá leat biellu siste. Dan maŋŋil máhcut biellu váldohámi, ja de gežiid. Jus ii leat vejolaš geavahit máhccunmašiinna, ferte geavahit muorra-, gumme- dahje plástašluppoha. Nu guhkás go vejolaš berret vealtit geavaheames stálleveahčira. Sáhtát dearpat stáđi vuostá dahje vel buorebut ovdalgihtii ráhkadit muorramálle, mii lea juste nugo biellu ráigi, ja man vuostá don máhcut ja dearppat pláhta.
Go leat máhccon visot, galggat bidjat oktii. Dan sáhtát dahkat moatti láhkái; gássasveisema, MIG- dahje TIG-sveisema, čuokkissveisema dahje bronšajugaheami bokte. Čuokkissveisen lea jođáneamus, jus du barggahagas lea dákkár bierggas. Gássasveisen sáhttá leat čáppámus jus bargá bures, muhto ferte leat hui várrogas, go pláhtat leat ásehaččat. Berre maiddái sveiset / jugahit siskkobealde, dalle šaddá jietna buoret. De boahtá váttáseamus bargu: ráhkadit ja čatnat golbma unna oasáža: báddefárffu, njuovččafárffu ja njuokčama.
Go leat máhccon visot, galggat bidjat oktii. Dan sáhtát dahkat moatti láhkái; gássasveisema, MIG- dahje TIG-sveisema, čuokkissveisema dahje bronšajugaheami bokte. Čuokkissveisen lea jođáneamos, jus du barggahagas lea dákkár bierggas. Gássasveisen sáhttá leat čábbámus jus bargá bures, muhto ferte leat hui várrogas, go pláhtat leat asehaččat. Berre maiddái sveiset / jugahit siskkobealde, dalle šaddá jietna buoret.
De boahtá váddáseamos bargu: ráhkadit ja čatnat golbma unna oasáža: báddefárffu, njuovččafárffu ja njuokčama.
Njuovčča:
Njuovčča galgá leat gasimus vuolágeahčen. Okta vejolašvuohta lea dáhkut dan, nu ahte dat govdu dađistaga. Nubbi lea várvet omd. 8 mm jorbastállis, mas bajimus ¾ várvet gittá 4-5 mm diamehtarii. Goalmmát vejolašvuohta lea geavahit 4 dahje 5 mm jorbastálli, maid jeŋge geažis ja dasa skruvvet guokte muhttera. Njuokčama bajimus geaži galggat áhcahastit ja sojahit fárfun.
Njuovččafárfu (bielloháldi):
4 dahje 5 mm jorbastállis ráhkadat geavlli, maid sojahat sullii nu go oainnát sárggastusas. Sáhttá leat váttis sveiset biellu siskkobealde. Álkimus lea bovret guokte ráiggi, maid gaskkii bidjá fárffu, ja de sveiset olggobealde. Heŋge njuokčama fárfui ovdal go sveiset fárffu gitta.
Muhtin bielluin lea báddefárfu ja / dahje njuovččafárfu nuppi guvlui, biellu guhkodathálddi mielde, nu go oaidná vuolábealde govain.
Báddefárfu:
Čuohpa stállebihtá 0,8 x 20 x 54 mm. Merke 4 mm goappašiid bealde ja máhco 1800, vai fárfu šaddá 12 mm govdu. Sojat dan válssain dahje dearppá vai šaddá bealleriekkis. Sveise dahje jugat dan gitta nu go oainnát sárggastusas.
Dá lea sárggastus mii čájeha unnit ja álkit biellu, mas lea njuovčafárfu nuppi guvlui. Dás ii máhcco vuolleravda. Dan biellu berret ráhkadit veahá assat stállepláhtas, omd. 1,0 mm. Muđui čuovut stuora biellu bargočilgehusa.
 |  |
Arbeidsoppgaver |
1. Ráhkat biellu dán bargočilgehusa mielde. Čále erohusaid jus it daga dan juste seamma lahkái. Livččii go eará bargovuohki buoret? Mii lea du mielas váddáseamos go ráhkada biellu? Mo gullo du biellu?
2. Makkár biellut leat / leat leamaš anus du guovllus? Manin gohčodit dakkár bielluid báikkálaččat? Manin gohčodit biellu osiid? 3. Mat sáhttet leat sivat dasa ahte muhtin bielluin lea báddefárfu ja/ dahje njuovččafárfu doarrás, eará bielluin fas guhkodahkii? 4. Sárggo earálágan biellu maid sáhtát ráhkadit. Sáhttet leat eará mihtut, njeallječiegat dahje jorba rastačuohpahat dahje eará variántat. Dasa lassin maid oainnát dáin sárggastusain, galgá maiddái leat njuovča. |
 |
Bielluin sáhttá maiddái leat eará doaibma go heŋget šibihiidda. Dát biellu lea Sámiid vuorkádávviriid resepšuvnnas, ja dávvirvuorkká dállohoiddár. Torolf Bjørnback, lea ráhkadan dan. (Govva: SL) |
Min áiggis skohter ja eará mohtorfievrrut leat buorre muddui váldán ealli vuojániid saji. Dalle go vuosttaš skohterat bohte, gávnnahedje olbmot ahte lei unohas geavahit hearge- ja heastaáissáid, ja eksperimenteregohte eará vugiiguin čatnat reaga skohterii, ee. boares biiladeahkaiguin. Juo 1963 duddjui Ohcejoga biilamekanihkár Hans Guttorm (Syrjel-Hánsa) áissá ruovdebohcciin, mas lei sullii seamma málle go áissát mat geavahuvvojit ain.
 |
 |
|
Dakkár ruovdebihttá, mii čadnui áiságežiide, gohčoduvvo ruobma dahje sáverihkku. Dát lea dál Östersundas Ruoŧas, muhto dat boahtá Guovdageainnus ja lea geavahuvvon heastavuodjimii. (Govva: SL) |
Boares ja ođđa fievrrut: Rišláreahka stálleáissáin. (Govva: SL) |
Sámi joatkkaskuvllas ja boazodoalloskuvllas leat sihke oahppit ja oahpaheaddjit máŋga jagi ráhkadan dákkár ruovdeáissáid. Sii leat geahččalan máŋga málle, ja daid geahččalemiid vuođul ráhkadeimmet bargosárggastusa:
 |
Áisá stállebohciin. (Sárggastus: Per Aarseth / SL) |
Sáhttá máiddái leat spiráladávgi dahje gummešláŋga. Vai reahka ii galgga ravgut beare roahtát, de sáhttá bidjat juogo spiráladávggi dahje gummešláŋgabihtá siskkit bohci birra maŋabeallai olggut bohci dahje sihke maŋabeallai ja ovddabeallai.
Čuohppanlistu
Geavat áinnas čáhppes bohciid.
2 ¾" bohcci 1800 mm
1 ¾" bohcci 750 mm
1 ¾" bohcci 150 mm
1 ¾" bohcci 20 mm
1 5/8" bohcci 220 mm
3 dávgefárffu
Fuomaš ahte dumá-mihtut dás leat siskkaldas diamehter. ¾" bohci olggoldas mihttu lea 26,4 mm ja 5/8" bohci olggoldas mihttu lea 23,9 mm.
Bargobihtát |
1. Ráhkat áissá dan bargočilgehusa mielde. Čále erohusaid jus it daga dan juste seamma láhkái. Livččii go eará bargovuohki buoret? 2. Sárggo detáljasárggastusa áissá ovddimus oasis. Sárggastusas galgá leat spiráladávgi. |
|
Ruovttus dáhkkon geresruovddit Sámiid vuorkádávviriin, Kárášjogas (Govva: SL). |
Sierra sámi rávdeárbevierus leat ruovddit mat vuodjingerresiin leat sihke ovdageažis ja bahtaliehkus (maŋŋegeažis). Ruovddit dollet oktii fielluid, masa bahtaliehkku lea duddjojuvvon, ja seammas čiŋahit gerresa. Gaskkamus ruovdái lea čadnon riekkis, masa sáhttá čatnat bátti boahtte gerresii, ráidoheargái dahje čoanohassii. Dat ruovdi gohčoduvvo danin riekkisruovdin. Gálvogerresiin dábálaččat eai leat ruovddit, muhto muhtin gálvogerresiin lea riekkisruovdi.
|
Guokte gerresa Romssa musea magasiinnas. Gurut bealde gerresa oaidnit ahte ruovddit leat sihke doallan fielluid oktii ja maiddái čiŋahan gerresa. Leat velá málen eará ivnniin ruvddiid birra. Olgeš bealde gerresa ruovddit dušše dollet oktii, das ii leat makkárge čikŋá, ja leat málen ruvddiid badjel vai oidnojit nu unnán go vejolaš. (Govva: SL) |
|
Geresruovddit leat leamaš anus davvisámeguovllus, muhto eai oro leamaš lullisámeguovlluin. Sivva dasa sáhttá leat ahte davvin eai leat nu ollu stuorra muorat. Davvin ráhkadedje bahtaliehku guovtti dahje golmma muorrabihtás, nu go oidno bajábealde govas. Lullisámeguovlluin ráhkadedje dávjá bahtaliehku ovttain muorain, ja dalle ii lean seamma dárbu bidjat dasa ruovddi. Julevsámi guovlluin gávdnojit sihke gerresat ruvddiiguin ja ruovddi haga.
Gerresiid váldominsttár lea dábálaččat ahte gasku lea luddejuvvon ruovdi, goappašiid bealde lea duolbaruovdi mii lea sojahuvvon bajás. Dán váldominstára siskkobealde leat oalle stuora variašuvnnat, sihke guovlluid ja rávdiid gaskkas. Finnmárkkus leat geresruovddit dábálaččat nugo ovddit govas ja dan girjji ovdasiiddus. Ruoŧa bealde ja Ufuohtas / Lulli-Romssas lea dábaleamus dakkár ruovddit maid oaidná vuolit govain.
| 
|
|
Erenoamáš čáppa geres. Bahtaliehkku lea ráhkaduvvon ovtta muorrabihtás, mii lea hui hárve davvisámiguovluin. Bajimus bahtaliehkus lea veaikemonográmma. Soaitá leat geavahuvvon alla hearráid sahtoheapmái. Geres lea Nordiska museet magasiinnas, Julitas. Dat boahtá Suoma bealde Sámis, muhto museas eai dieđe geat leat ráhkadan ja geavahan gerresa. (Govva: SL) |
Dát geres boahtá Gárasavvonis, oamásteaddji lea Nora Vasara Larsson, Staares (Östersundas). (Govva: SL) |
Kárášjogas muitalit ahte muhtin boares olbmot sáhttet geahččat gerresiin geat leat dáhkon daid. Kárášjogas lohket maiddái ahte ollu dákkár ruovddit leat dáhkkon Suoma bealde. Dávjá leat geresruovddit čielgasit dáhkkojuvvon, muhto earát fas orrot leame čuhppon stállepláhtas. Suoma bealde orrot dávjá geresruvddiin leame hápmi mii lea Finnmárkku ja Norrbottena málle gaskkas.
|
Geres Girona sámedálu dávvirvuorkkás. Ruovddit leat dáhkkojuvvon. (Govva: SL) |
| Suoma bealde geres, maid Jouni Magga, Guhttoris lea geavahan. (Govva: Lapin maakuntamuseo, Roavvenjárga) |
|
Gurut bealde hui erenoamáš geres; gokčon gálvogeres mas lea riekkisruovdi. Dát boahtá Čohkkirasas ja oamásteaddji lea girječálli Johan Turi. Olgeš bealde geres lea Johkamohkis dahje Váhčiris. Nordiska museet, magasiinnas, Julita. (Govva: SL) Pulken til høyre er fra Jokkmokk eller Gällivare. Nordiska museet, magasinet i Julita. (Foto: SL) |
Bargobihtát |
1. Dieđát go gos gávdnojit gerresat main leat ruovddit? Lea go vejolaš gávnnahit geat leat duddjon daid? |
| Giisá mas lea lássa, Rávttosnjárgga meahcceviesus (Govva: SL) |
 | Muhtin hárve boares giissáin leat dáhkkojuvvon ruovddit, nugo dát mii lea Nordiska museet magasiinnas, Tumba. (Govva: SL) |
Eará sámi atnubierggas mas dávjá lea ruovdebeslag, lea giisá. Ruovddit galget nanusmahttit ja muhtomin maid čiŋahit giissá. Dávjá dat lea dušše asehis stállebáddi, eará háve lea dáhkkojuvvon ruovdi mii lea albma rávdebargu.
 |
Dán giissá lea Sakari Saijets duddjon Sámiid álbmotallaskuvllas, Johkamohkis. Doppe duodjeoahppit ráhkadedje maiddái ruvddiid ieža. (Govva: SL) Olgeš bealde giissás, maid Paula Simonsen duddjui Sámi joatkkaskuvllas ja boazodoalloskuvllas, leat gárvves ruovddit mat leat ráhkaduvvon fabrihkas. (Govva: SL) |
|
 |
Jamtli historieland Staares (Östersundas) leat giissát sihke sámi ja ruoŧŧelaš árbevierus. Røyrvik bygdatunas lea giisá mas lea juste seamma minsttar go dat mii lea nubbin vuolemusas. (Govva: SL) |
 |
Ii fal dušše giissáin, muhto maiddái stuora bumbbáin leat ruovddit. Dát leat Silvermuseas Árjepluoves. (Govva: SL) |
Bargobihtát |
1. Dieđát go gos gávdnojit giissát main leat dáhkon ruovddit? Lea go vejolaš gávnnahit geat leat duddjon daid? |