På norsk

Svein Lund:

Ruovdebargu sámi árbevierus

Maŋimus ođasmahttin 21.11.2009

2. oasi sisdoallu 2. BARGOVUOGIT OVDAL JA DÁL 2.1. Ruovdebuvttadeapmi 2.2. Dáhkun 2.3. Buoššudeapmi ja devkkodahttin 2.4. Sveisen ja jugaheapmi 2.5. Šliipen ja sadjin

2. Bargovuogit ovdal ja dál

2.1. Ruovdebuvttadeapmi

Ruovdi lea vuođđoávnnas, mas lea latiinnagiel namma Ferrum ja symbola Fe. Stálli lea seaguhus mas ruovdi lea deháleamos oassi. Stálli sisttisdoallá gitta 1,7 % čađa (karbona, C), ja dasa lassin sáhttet maiddái leat eará seaguhusávdnasat. Earret stáli, de lea deháleamos ruovdeseaguhus leikenruovdi. Das lea 2,5 – 4 % čađđa.

Váldostállešlájat leat ráhkadusstálli, mii lea oalle dimis ii ge leat buoššodahtti, ja bargoneavvostálli, mii lea garas ja mii šaddá vel garraseabbo go buoššoduvvo. Čađđa garrada ruovddi, mađe eambbo čađđa, dađe garraseabbo lea stálli, muhto dušše vissis ráji rádjái. Čađđa čatnasa ruovdái vissis vugiid mielde, mat rivdet čađđahivvodaga ja temperatuvrra mielde. Čađđahivvodat ja -struktuvra mearridit sihke masa sáhttá geavahit stáli ja man muddui lea vejolaš gieđahallat dan iešguđet gieđahallanvugiin. Jus ávjoneavvu galgá čuohppat dássidis nođiin, lea buorre jus das lea sullii 1% čađđa. Jus neavvu oažžu sakka molsašuddi nođiid, berre leat unnit čađđa.

Sihke ráhkadusstálli ja bargoneavvostálli gávdno seaguhuvvon ja seagukeahtes stállin. Seaguhuvvon stállái leat lasihuvvon eará metállat, nugo krom, vanadium ja wolfram addin dihtii vissis iešvuođaid, omd. gierdama čázi ja suvragiid vuostá.

Luonddus ii báljo gávdno čabu ruovdi. Dat lea čadnon eará vuođđoávdnasiidda. Ávdnasiid, mat leat vuođđun ruovdebuvttadeapmái, mii gohčodit ruovdemálbman. Ruovdemálbmašlájat leat jeaggemálbma, jávremálbma (limonihtta – Fe(OH)₃ ja báktemálmmat ruškesruovdegeađgi (hepatihtta – Fe₂O₃) ja magnehtaruovdegeađgi (magnetihtta – Fe₃O₄).

Mo ráhkadedje dološ áiggi ruovddi? Ruoŧa musea Jamtli historieland čájeha dan sárggastusain ja teavsttain: "Álkes vuohki ráhkadit iežadit ruovddi". Dá lea teaksta jorgaluvvon sámegillii: 1. Čoakke jávre- dahje jeaggemálmma 2. .. ja goikkat málbmaeatnama 3. Čuola muoraid ja guotte čitnabáikái 4. De dagat čina muoras 5. De doalvvut čina eret 6. Ligge málbma ommanis 7. Hukse bossunommana ja deavdde činain ja málmmain. Bumpe áimmu sisa ja go lea 1200-1400 gráda, de suddá ruovdi. 8. Njeallje diimmu maŋŋil sáhtát loktet ruovdebihtá olggos bázahusain 9. Dearppa bázahusaid eret ruovddis... 10 ... ja vuoje ruoktot bádjái. Ale vájálduhte váldit čina mielde 11. Joatkke dearpamis bázahusaid eret 12. Dál dus lea buorre ruovdi, mas dáhkut bierggasiid. Ja jus vuovddát daid, de dus soaitá leat maiddái ruhta máksit vearu. (Govva: SL)

Davviriikkain olbmot leat buvttadan ruovddi sullii 2500 jagi. Sihke ruovdemálmma gáldu ja buvttadanteknologiija leat rievdan áiggiid mielde. Maiddái dat lea rievdan man guovllus eanemus buvttadeapmi lea leamaš. Muhtin áigodagain measta buot ruovdebuvttadeapmi orru dáhpáhuvvan lulde, eará áigodagain leat davviguovllut leamaš guovddážis.

Ruovdemálbma gávdno ollu jekkiin Davviriikkain, ja jeaggemálmmas olbmot dáppe leat buvttadan ruovddi sullii 500 o.Kr. rájes. Sullii duhát jagi dás ovdal lei ruovdebuvttadeapmi dehálaš ealáhus máŋgga sajis Norggas, ja ruovdi eksporterejuvvui eurohpalaš kontinentii. Norggas buvttadedje muhtin sajiin ruovddi jeaggemálmmas gitta 1800-logu rádjái. Ruoŧas ja muhtin sajiin Norggas leat maiddái viežžan jávremálmma coages jávrriin.

Ain sáhttá muhtin sajiin oaidnit bázahusaid mat čájehit ruovdebuvttadusa mii lei sullii 1000 jagi dás ovdal. Dát roggi lea Bykleheias, Lulli-Norggas, mii áigodagas 800-1400 lei dehálaš ruovdebuvttadanguovddaš. Dákkár rokkiin sáhttá gávdnat čina, ruovdečuoldda-ávdnasa ja soaitá maiddái veahá ruovddi. Dál sáhttá geahččat Hovden jernvinnemuseas mo dán guovllu ruovdebuvttadus dáhpáhuvai. (Govva: Åse Dalene Vinje)

Unnán lea báhcán dološ ruovdebuvttadeamis Davvi-Norggas. Muhto Romssa museas leat muhtin bázahusat ommanis mii lei Sáččás. (Govva: SL)

Jeaggemálbma liggejuvvui álggos rabas dolas, vai darfi ja eanan buollá eret. Dan maŋŋil báhkaduvvui ovttas činain ommaniin, mat ledje ráhkaduvvon geađggis ja belohahkii skoađastuvvon láirriin. Čina ráhkadedje muoras, juogo ieš ommanis ovdal go málbma lasihuvvui, dahje sierra čitnamiillain. Ommaniin lea leamaš iešguđetlágan huksehus áiggiid mielde. Boarrásepmosiin lei roggi ruovdečuolddahasa várás, maŋŋil golggahedje ruovdečuolddahasa eatnandásis dahje válde ruovddi ja ruovdečuolddahasa olggos dađistaga goaivvuin. Boarráseamos ommaniin lei lunddolaš jiella ommanseaidneráiggiid čađa vuollin. Maŋŋil geavahišgohte vuossuid. Dáin ommaniin hábmejuvvui ruovdi starges hámis, go ii lean nu alla temperatuvra ahte ruovdi šolggašii. Ruovdelimppu mii bázii ommanii boaldima maŋŋil sáhtii fas áhcagastit ja dáhkut biergasiidda. Dát bargovuohki gohčoduvvo danin njulges stállebuvttadeapmin.

Ruovdebuvttadeapmi jeaggemálmmas dáhpáhuvai vuosttažettiin Trøndelagas ja Østlandas, guovlluin gos lei beahcevuovdi. Oktiibuot orrot leamaš moadde duhát ommana doaimmas Norggas. Dovdat dušše moadde ruovdebuvttadanráhkadusa Davvi-Norggas, ee. Giehtavuonas ja Sáččás Romssas ja Misvearddas Nordlánddas. Boarráseamos lei ráhkaduvvon 400–500 o.Kr, dahje ruovdeáiggi álggus Norggas, ođđaseamos 1200-logus. Dáid rusttegiid leat arkeologat fuomášan easkka 1990-logus ja jáhkkimis bohtet gávdnat eanet dakkáriid. Dasa lassin leat máŋga saji Davvi-Norggas, gos lea gávdnon ollu jeaggemálbma, muhto ii leat vel duođaštuvvon ahte doppe lea leamaš ruovdebuvttadus. Ovdamearkkat leat Ánddasuolu Nordlánddas, Álttesjávri Romssas ja Bissojohduottar Finnmárkkus. Mii diehtit unnán dan birra man muddui sámit ieža leat buvttadan ruovddi jeaggemálmmain. Ruoŧa bealde lullisámeguovlluin lea leamaš stuora ruovdebuvttadus, ja lea jáhkehahtti ahte sámit leat buvttadan oasi dás. Dat guoská ee. bázahusaide 450–500 m. Kr. rájes mat leat gávdnon Jämtlánddas, Storsjön-jávrri lahka. Suoma bealde leat gávdnon ruovdebuvttadanrusttegat Roavvenjárgga ja Giemajávrri guovlluin.

Muhtin sajiin Lulli-Norgga vuvddiin sáhttá gávdnat dološ ruovderuvkkiid bázahusaid. Dát bázahusat bohtet ruvkkes Glasergruva, Skienis. Dat gulai Norgga vuosttaš ruovdeverkii, Fossum jernverk, mii álggahuvvui 1543. (Govva: SL)

Dađistaga bođii ruovdemálbma bávttis jeaggemálmma sadjái. Vuosttaš ruovderuvkket ledje Ruoŧas juo 1200-logus. Norggas leat leamaš ruovderuvkket 1500-logu rájes. Vuosttaš ruovdebuvttadeapmi bávttis sámi guovlluin lei jáhkkimis Ruovdeváris, Johkamohki lahka, 1638 rájes. Sullii seamma áigge rievddai teknologiija, mainna sirrejedje ruovddi málmmas. Čáhcejuvlla geavaheapmi dagahii ahte ožžo nannosit bossuma ja sáhtte hukset alit ommaniid. Ovddiduvvui nu gohčoduvvon másomman dahje allaomman, mas sáhtii buvttadit bisankeahttá máŋga mánu dahje moadde jagi. Másommanis lei čitna sihke báhkkagáldun ja redukšuvdnagaskaoapmin ruovdemálbmii, mii mearkkaša ahte oksygena mii lei ruovdemálmmas ovttastuvai čađain mii lei činas. Dasa lassin bidje ommanii kálkka, mii vuolidii šolgantemperatuvrra ja geasuhii bázahusaid. Ruovdi ráhkaduvvui šolgan hámis. Dán ruovddi sáhtii leiket, muhto ii fal dáhkut. Leikenruovdi geavahuvvui buktagiidda nugo kanonaide, ommaniidda ja ruittuide. Oažžun dihte stáli fertii álgoruovdi áhcagastojuvvot ođđasit eará ommanis masa fievrriduvvui áibmu dahje oksygena vai unnida čađđahivvodaga. Dát vuohki gohčoduvvui danin eahpenjuolgadis stállebuvttadeapmin.

Davviriikkain huksejuvvojedje 1500-logu rájes ollu ruovdevearkkit. 1700-logu loahpas ledje 17 ruovdevearkki Norggas. Oktiibuot leat leamaš 40 ruovdevearkki doaimmas, eanetlohku Sørlandas ja Lulli-Østlandas, ja davimus lei Roanddinvuona gáttis. Muhtin rusttegiin lei olles buvttadanproseassa ruovderuvkke rájes gitta gárvves buktagiid rádjái, earáin fas lei dušše muhtin oassi buvttadanproseassas. Ruvkedoaibma mielddisbuvttii ollu sajiin stuora váttisvuođaid báikkálaš olbmuide. Boanddat fertejedje bákkus bargat ruvkefitnodagaid ja ruovdeverkkiid ovddas, erenoamážit boaldit ja vuodjit čina. Máŋgii ruovdevearkkit válde dáluid go boanddat eai nagodan ollášuhttit geatnegasvuođaid. Nie nagodedje ruovdevearkeoamasteaddjit čoaggit stuora opmodagaid ja dahkat boanddaid eananláigolažžan.

Mostamarkens verk, Malvikas, Trøndelagas lei okta máŋgga ruovdevearkkis mat ledje Norggas 1600–1800-loguin. Dat ráhkadedje ee. ommaniid leikenruovdepláhtaid. Muhtin dáin pláhtain ledje sámi motiivvat, ja okta dáin heaŋgá feaskkirseainnis Åarjelsaemiej skuvles, Snåases. Dát pláhtta lea leikejuvvon jagis 1783. (Govva: SL)	Davvi-Ruoŧas lea gilli mii lea huksejuvvon dušše fal ruovdebuvttadeami dihte, ja dat gohčoduvvo "Masugnsbyn". Dat soaitá leat áidna gilli olles Durdnosleagis mas lea albma ruoŧagiel namma. Boares ruovdevearki Masugnsbynas álggahuvvui juo 1640-logus ja lea dál musean. (Govva: SL)	Galtstrøm-ruovdevearki, Västernorrlandda leanas, lea buoremusat seilon ruovderusttegiid gaskkas. vearki lei doaimmas 1673 rájes 1918 rádjái. Dá mii oaidnit másommana gurut bealde ja áhcagahttinommana olgeš bealde govas. (Govva: SL)

Ruovdevearkkit, main báhkadedje másommaniin činain, ožžo 1800-logu nuppi bealis váttisvuođaid ceavzit. Dárbbašedje hui ollu čina, mii dagahii ahte čullojuvvui beare ollu vuovdi daid birra. Go eará riikkain geavahišgohte koksa, mii lei ráhkaduvvon geađgečađas, de Norgga ruovdevearkkit eai sáhttán gilvalit. Maŋimus čitnamásomman Norggas giddejuvvui 1910:s. Dan maŋŋil ii ráhkaduvvon álgoruovdi Norggas ovdal 1950-logus.

Dan rájes go ruvkedoaibma álggahuvvui 1500-logus, leat leamaš moadde čuođi ruovderuvkke Norggas. Dađistaga eanaš ruovderuvkket giddejuvvojedje, go ledje gurrejuvvon dahje eai šat lean gánnáhahtti. Stuorimus ruovderuvke mii lea leamaš Norggas lei Guvžajávrris Mátta-Várjjagis, mas lei buvttadeapmi áigodagas 1906–1996. Dál (2009) lea dušše okta doaibmi ruovderuvke Norggas; Rana gruber Nordlánddas, muhto dál leat álggaheame fas buvttadusa Mátta-Várjjagis.

Stuorimus ruovderuvke mii lea leamaš Norggas lea A/S Sydvarangera ruvke Guvžajávrris. Dát govat leat váldon 1990-logu álggus, dalle go Sámi joatkkaskuvlla ja boazodoalloskuvlla oahppit ledje doppe luohkkámátkkis. Moadde jagi maŋŋil heaittihuvvui buvttadus. (Govva: SL)

Stuorimus ruovderuvkket Davviriikkain leat dál Ruoŧas ja deháleamos ruvkket leat sámi guovllus: Gironis ja Váhčiris (Málbmavárri). Suomas leat leamaš ruovderuvkket ovdal, muhto dál eai leat šat doaimmas. Guoládatnjárggas leat stuora ruovderuvkket Kovdoris ja Olenegorskas.

Ođđaáigásaš stállebuvttadeamis leat guokte váldooasi. Álgoruovdevearkkiin ráhkadit másommaniin álgoruovddi ruovdemálmmas. Álgoruovddis lea beare ollu čađđa, rišša ja fosfora ja dat ferte gieđahallot viiddáseappot stállin. Stállevearkkiin suddaduvvo álgoruovdi konverteriin dahje elfápmo-stálleommaniin. Dás sirrejuvvojit ávdnasat mat eai galgga leat stális, ja dárkkistuvvo ahte šaddá rievttes čađđasisdoallu. Sáhttá maiddái lasihit eará ávdnasiid vai šaddá seaguhuvvon stálli, mas leat vissis iešvuođat.

Stuorimus ruovdevearki mii lea leamaš Norggas lea Norsk Jernverk Ruovadis (Rana). Álgoruovdevearki heaittihuvvui 1996:s, muhto das lea ain stállevearki ja válsavearki. Stállevearki geavaha bázahasruovddi álgoávnnasin. Ruoŧŧa lea leamaš ja lea ain stuora stállebuvttadeaddji. Stuorimus buvttadus lea dál Lulejus ja Oxelösundas. Suomas lea stuora stállebuvttadus, ee. lea stállevearki Durdnosis.

Dán áiggi leat dušše stuora fitnodagat mat leat ceavzán, ja ruovdebuvttadus lea hui automatiserejuvvon. Muhtin ruovdevearkkiin lea olles buvttadus másommana rájes gárvves stállepláhtaid dahje stákkuid rádjai. Dalle seastá ollu energiija go álgoruovdi mii másommanis boahtá, sáhttá liekkasnaga juo biddjot konvearttaide reidemii.

Dál ii báljo oktage ráhkat iežas ruovddi, ja dušše stuora fitnodagat ostet njuolga ruovdevearkkiin. Stállepláhtat ja profiillat leat standardiserejuvvon vissis kvalitehtaid ja mihtuid mielde, ja dábálaš ráhkadusstálli sáhttá gávdnat dábálaš stállekatalogain. Nuppi dáfus sáhttá leat váttis háhkat stáli mas leat erenoamáš iešvuođat, omd. jus áigu ráhkadit niibbiid dahje faskkoniid. Sivva dasa lea ahte go dálá stállevearkkit leat nu stuorrát, de dat ráhkadit dušše stuora hivvodagaid iešguđet sorttas. Danin sáhttá leat váttis diŋgot 50 kilo vissis stállesorttas, muhto 5 tonna gal oaččut áinnas diŋgot.

2.2. Dáhkun

Rávdejuššan lei dehálaš oassin mekánalaš fágain 1960–70-logu rádjái, sihke bargoeallimis ja skuvllas. Dalle bohte dađistaga fabrihkkagálvvut rávddi buktagiid sadjái.

Dál lea stuora oassi dán boares fágamáhtus jávkan. Oassi rávdefágas jotkojuvvo stáli báhkkagieđahallamis, nugo buoššodeamis ja devkkodahttimis, belohahkii maiddái sveisemis, jugaheamis ja dollačuohppamis. Dan mađe go dál áhcagahttá stáli hábmema váras, de geavaha dábálaččat gássaboaldima álvvi sadjái. Muhtin fágaolbmot leat maŋimus jagiid geahččalan ealáskahttit rávdeárbevieru, ja muhtimat leat lágidan kurssaid ja čállán girjjiid dan birra.

Go dáhku, de ferte báhkadit ruovddi dassái go das lea temperatuvra gaskal 800 ja 1000 ⁰C, dáhkunsveisemii sullii 1100–1200 ⁰C. Árbevirolaš vuohki báhkadit ruovddi lea álvvis. Álvi lea árran mas boaldá čina (čađa) – muorračina dahje koksa. Čitnabihtát eai berre leat beare stuorrát, 1–2 cm čađamihttu lea vuogas sturrodat.

Dát badji, mii lea Kjelvik nammasaš sámi dáložis, Oarjje-Foaldda suohkanis Nordlanddas, lea okta hárve sámi bajiin mat leat seilon min áiggi rádjái. (Govva: SL)

Álvvi sáhttá ráhkadit geađggis dahje stális, áinnas leikenruovdegárccuin. Dat dárbbaša ollu áimmu vai čitna galgá buollát. Danin ferte buktit áimmu juogo vuossuin dahje elektralaš bosaniin. Álkis vuohki lea geavahit boares noavki, mii jorgaluvvo nu ahte ii njama, muhto bossu. Go boaldá dola álvvis, šaddá ollu suovva, ja danin dárbbaša buori suovvageassima. Go cahkkeha dola álvái, geavaha vuos veahá beassi dahje báhpira ja muora, dassái go lea ožžon dan mađe dola ahte činat buollájit.

Håvard Larsen áhcagahttá niibeávdnasa bajis Báhcavuonas Romssas. Son lea dovddus sámi niiberávdi ja lea okta hárvenaš niiberávddiin geat ieža dáhkot niibederiid. (Geahča gova kap. 3.1.) Dát bádji lea ráhkaduvvon álkimus lági mielde. Álvegárcu lea leikenruovddis ja lea oston fabrihkas, muhto buot eará lea ruovttus ráhkaduvvon. Áimmu álvái buktá noavki! (Govva: SL)

Ruovdebihtá, maid áigu báhkadit, galgá doallat áhcagasti čitnagubážis. Berre váruhit ahte áibmorávdnji ii boađe njuolga ruovdái. Bájis ii berre leat beare čuovgat, muhto oalle veaiggas,vai oaidná bures goas ruovddis lea vuogas temperatuvra. Gávdnojit ivdneskálát mat čájehit man báhkas ruovdi lea go das lea vissis ivdni. Go dan oasis ruovddis, maid galgá gieđahallat, lea rievttes temperatuvra, váldá dan bádjebasttaiguin álvvis eret, bidjá stáđđi ala.. Go ruovdi ain lea báhkas, dan sáhttá gieđahallat máŋgga láhkái. Sáhttá dearpat dan duolbbasin, dulpet, jorbet, juogadit luovččaniin, sojahit ja njulget. Dađistaga čoasku ruovdi, ja dalle ii galgga joatkit dáhkumis, muhto ligget dan fas. Jus dearpá go ruovdi ii leat doarvái báhkas, šaddet luoddaneamit ja gealddut, ja ruovdi sáhttá billašuvvat. Danin ferte aisttan sátnevádjasa "dáhkut dalle go ruovdi lea báhkas".

Boares rávddit ráhkadedje iežaset bargoneavvuid. Dá leat guovttit bádjebasttat ja rabas čoavdda, mat dál leat Davvi-Romssa dávvirvuorkkás Návuonas. (Govva: SL)

Bájis dárbbaša máŋggalágan veahčiriid, basttaid, luovččaniid ja eará bargoneavvuid. Sáhttá lohkat eambbo bargoneavvuid ja dáhkuma birra girjjiin maid Håvard Bergland [1] ja Lars Enander / Karl-Gunnar Norén [2] leat čállán.

Roanddimis sáhttá Vitenskapsmuseas gávdnat dán čájehusa mas leat boares rávdeneavvut (Govva: SL)

Stuorit dáhkunbargui ja hivvodatbuvttadussii dárbbaša eanet fámu go dan mii rávddis lea veažiris. Juo 1700-logus automatiserejuvvui ruovdevearkkiid dáhkunbargu dan bokte ahte čáhcejuvla jođihii losses dáhkunveahčira mii hábmii ruovdebárraid stággostállin dahje gárvves buktagin. Ođđaáigásaš bájiin lea dábálaččat elektralaš mašiidnaveažir. Sihke čáhce- ja elektralaččat jođihuvvon mašiidnaveahčirat geavahedje foarpmaid iešguđetlágan hámis ja sturrodagas stáli hábmemii.

Nes ruovdevearkki veažirvearki, Aust-Agderis, lei doaimmas gitta 1950-logu rádjái. Gurut bealde čáhcejođihuvvon mašiidnaveažir, mii časkkii ovtta časkkástaga sekunddas, olgeš bealde muhtin foarpmat maid geavahedje hábmet stáli. (Govva: SL)

Mašiidnaveažir Per Sigmund Bombana bájis, Unjárggas. (Govva: SL)

2.3. Buoššodeapmi ja devkkodahttin

Buoššodeapmi mearkkaša dábálaččat áhcagahttit stáli vissis temperatuvrii ja de čoaskudit jođánit. Seagukeahtes stálli lea dušše vejolaš buoššodit jus čađđa-sisdoallu lea gaskal 0,5 ja 1,7 %. Mii gieđahallat dás dušše fal seagukeahtes stáli. Go buoššuda seaguhuvvon stáli, de geavaha eará temperatuvrraid dahje vugiid.

Go stálli báhkaduvvo, rievdá vuohki mo čađđa lea čadnon ruovdái. Jus mii áhcagahttit bearehaga, šaddá roavvagortnát struktuvra, mii geahnohahttá stáli. Áhcagahttintemperatuvra lea dan duohken man ollu čađđa ja eará seaguhanávdnasat leat stális. Jus lea seagukeahtes stálli, mas lea sullii 1% čađđa, sáhttá vuogas buoššodantemperatuvra leat 750 ⁰C. Muđui sáhttá lohkat iešguđet buoššodantemperatuvrra vuolábealde tabeallas.

Ruovdi-čađđa-diagrámma čájeha mo stálli struktuvra rievdá čađđasisdoalu ja temperatuvrra mielde. Dás sáhttá ee. gávdnat stálli rievttes buoššodantemperatuvrra. (Sárggastus lea girjjis Bergland: Knivsmeden, s. 141.)

Temperatuvrra mii sáhttit mihtidit golmma láhkái:
– Veardidit stáli ivnni tabeallain mii čájeha ivdnerievdadusaid temperatuvrra mielde.
– Geavahit buoššodantermomehtera
– Geavahit magnehta ja áhcagahttit dassái go stálli ii šat leat magnehtalaš (go lea sullii 770 ⁰C).

Buoššudit sáhttá máŋgga láhkái. Sáhttá áhcagahttit álvvis, gásain dahje buoššodanommanis. Čoaskudeapmi sáhttá leat čázis dahje oljjus, ja maid berre geavahit, lea stállekvalitehta duohken. Jus stális lea badjel 0,6 % C, berre geavahit oljju. Čáhci ii berre leat beare galmmas, sullii 60 ⁰C lea buorre. Sáhttá oastit erenoamáš buoššodanoljju dahje geavahit bázahusoljju omd. mohtoriin. Berre seaguhit dan 1/3 dieseloljjuin. Hydraulihkkaoljju ii galgga geavahit buoššodeapmái, go das boahtá mirkkolaš lievla go liggejuvvo. Go bidjá báhkka stállediŋgga čáhcái, ferte lihkahallat dan nu ahte čoaskuda bures, eai ge šatta beare ollu áibmobulljarasat.

Fáhkkačoaskudeami maŋŋil stálli lea smierus ja das leat siskkáldas gealddut, mat sáhttet dagahit ahte luoddana. Danin mii fertet devkkodahttit, mii mearkkaša báhkadit gitta sullii 250 ⁰C ja dan maŋŋil čoaskudit. Dán berre dahkat ovdal go lea mannan 10–15 minuhta fáhkkačoaskudeami maŋŋil. Sáhttit báhkadit álvvis, gássadolain, sierra devkkodahttinommanis dahje dábálaš láibunommanis. Jus geavahat ommana termostáhtain berret iskat ahte dat doaibmá riekta.

Ivdneskálat mat čájehit stálli ivnni iešguđetge temperatuvrrain. Gurut bealde skála geavahuvvo buoššodeapmái ja olgeš bealde devkkodahttimii. (Goappašat skálat leat girjjis Bergland: Knivsmeden.)

Jus geavaha termostáhta dahje buoššodantermomehtera, de ii dárbbaš gieđahallat stáli eambbo ovdal báhkadeami, muhto jus báhkada álvvis dahje gássain, de ferte vuos geallat stáli, vai oaidná mo ivdni rievdá báhkadettiin. Fertet dalle bissehit báhkadeami dakkaviđe go stális lea rievttes ivdni. Geahča tabealla mii čájeha ivdnerievdadusaid temperatuvrra mielde. Ivdnerievdadus boahtá áhcagastingaras (glødeskall), mii šaddá stáli olggožii go báhkaduvvo. Mađe assát dat garra lea, dađe seavdnjadit ivdni. Dábálaččat háliidit ivnni sullii nugo meisset dahje veaiki go devkkodahttit. Jus devkkodahttá seavdnjadit ivnniid, šaddá dipmásit stálli.

Ávjobiergasiid sáhttá devkkodahttit "iešbáhkain". Dat mearkkaša ahte buoššodettiin fáhkkačoaskuda dušše fal ávjju. Go váldá ávjobiergasa bajás buoššodangolgosis, lea biergasa bajit oassi ain hui báhkas. Jus dalle jođánit geallá deari, sáhttá oaidnit mo báhkas boahtá ruovttoluotta. Dalle go ávjjus lea rievttes ivdni, ferte jođánit gaskkalduhttit báhkadeami dainna lágiin ahte bidjá olles bargoneavvu buoššodangolgosii. Dáinna vugiin loahpahuvvo devkkodahttin fáhkkačoaskudemiin. Eará vugiiguin sáhttá juogo čoaskudit golgosis (čázis dahje oljus) dahje njozet áimmus. Makkár vuogi berre geavahit lea ee. dan duohken makkár ávnnas lea ja masa galgá geavahit dan áđa.

2.4. Sveisen ja jugaheapmi

Boarráseamos sveisenvuohki lea dáhkunsveisen, mas stállebihtát, main lea temperatuvra 1100–1200 ⁰C, derpojuvvojit oktii. Oažžun dihte nana oktavuođa berre dalle geavahit boraksa dahje eará šolgenávdnasa stállebihtáid gaskii. Sámi guovlluin leat geavahan fiinna johkasáddo, ee. Deanus. Dáhkunsveisen lei dáppe eanemus geavahuvvon sveisenvuohki gitta sullii 1950 rádjái.

Dán áiggi geavahit hui unnán dán sveisenvuogi, baicce sveisejit juogo elektrodain (elektralaš čuovgadávgesveisen), gássain (oksygena + acetylena), elektralaš gássasveisemiin (MIG, MAG, TIG) dahje čuohkkissveisen. Dábálaččat geavahit lasseávdnasa, muhto muhtin vugiin lea vissis eavttuin vejolaš sveiset lasseávdnasa haga. Lasseávnnas galgá dábálaččat leat nu ovttalágan vuođđoávdnasiin go vejolaš. Jus omd. sveise ruosttahis stáli, ferte sveisenárpu maiddái leat ruosttahis stális. Muhtin erenoamáš sveisenvugiin geavaha dattetge lasseávdnasa mii lea oalle earálágán vuođđoávdnasa ektui.

Jugaheapmi lea oktiibidjanvuohki mii lea boarráset go sveisen. Jugahettiin galgá maid báhkadit, muhto ii fal nu ollu go dalle go sveise. Lasseávnnasin geavahuvvo ávnnas mas lea vuolit šolgantemperatuvra. Lea doarvái báhkadit stáli dan mađe ahte lasseávnnas šolgá. Jugaheapmi ii geavahuvvo nu ollu stállebihtáid oktiibidjamii, muhto eará metállaid oktiibidjamii, omd. meissega ja veaikki, ja go ovttasta eará metállaid stállái. Dábáleamos lasseávdnasat leat datne-, veaike- ja silbaseaguhusat.

2.5. Šliipen ja sadjin

Ritsemjohka, Ruoŧas 1939: Nils Nilsson Omma bártniin Bierain šliipeme. Fuomaš mo šliipa lea bidjojuvvon guovtti soahkejálgŋa gaskii. (Govva: Ernst Manker)[3]

Muhtin sajiin buvttadedje juo sullii duhát jagi dás ovdal dakkár geđggiid, main ráhkadedje sadjin- ja šliipengeđggiid. Eidsborgas Telemárkkus lei miehtá áiggi sadjingeađgebuvttadus sullii 1100 rájes 1950 rádjái. Davvi-Norggas ii leamaš diekkár stuora sadjingeađgebuvttadus. Muhtin sajiin lea dattetge leamaš dovddus ahte lei doppe buorre geađgi maid sáhtii geavahit sadjimii. Nu leamaš omd. Dieváidvuovddis Málatvuomis, Návuonas ja Álttás. Álttás lea velá báiki man namma lea Slipesteinsberget (Sadjingeađgebákti).

Sadjingeađggit. Badjin Eidsborgas Telemárkkus, vuollin Dieváidvuovddis Málatvuomis. Geađggit leat Romssa museas. (Govva: SL)	Šliipengeađggit ja sadjingeađggit Davvi-Romssa museas, Návuonas (Govva: SL)

Boares olbmot geat leat bajásšaddan dálus muittet ain ahte mánnávuođas fertejedje jorahit šliipengeađggi dan botta go rávesolbmot šliipejedje liššaid, niibbiid, ákšuid ja eará čuohppanneavvuid. Vuosttaš šliipengeađggit čuhppojuvvojedje bávttis seammaláhkái go sadjingeađggit. Siljanis, Gaska-Ruoŧas lei máŋggaid jagiid stuora šliipengeađgebuvttadus sáttogeađggis. Doppe soaitá boahtit stuorra oassi maiddái boares šliipengeđggiin Norggas.

Lunddolaš šliipengeađggit ja sadjingeađggit leat dađistaga buhttojuvvon goanstadahkkon geđgiiguin. Deháleamos šliipenávdnasat leat dál alumiidnaoksyda (korund), silisiumkarbiida (karborundum) ja diamánta. Minerálat cuvkejuvvojit moallun. Dat seaguhuvvojit muhtin čatnanávdnasiin ja deddojuvvojit oktii. unna goartnažin, mat seaguhuvvojit muhtin čatnanávdnasiin ja deddojuvvojit oktii.

Gávdnojit máŋgalágan šliipenmašiinnat ja šliipenskearrut, ja jus boađus galgá šaddet buorre, mis fertejit leat rievttes neavvut. Jus it leat áibbas vissis ahte dus lea rievttes šliipenskearru, berret iskat dan ovdal go álggahat. Mii juogadit šliipenskearruid goartnasturrodaga, garravuođa ja struktuvrra mielde. Dan birra sáhtát lohkat muhtin oahppogirjjis, omd. Bergland: Mekanikerpermen - Sponfraskillende bearbeiding.

Lea erenoamáš dehálaš ahte ii šatta beare báhkas go šliipe buoššoduvvon čuohppanneavvuid, go buoššodeapmi sáhttá billašuvvat. Danin ii galgga deaddit ávdnasa šliipenskearru vuostá, ja galgá dávja čoaskudit dan. Lea buorre diktit šliipengeađggi mannat čáhcegárccu čađa, nu ahte olggoš olles áiggi lea njuoskkas.

Boares šliipengeađgi sámi dáložis Kjelvik, Oarjje-Foalda, Nordlánddas (Govva: SL)	Niibbiid sáhttá šliipet juogo boaresáigásaš šliipengeađggis dahje dakkár šliipenskearruin. Dalle berre skearru leat oalle luovus ja fiidnagoartnát. Niiberávdi Håvard Larsen lea ráhkadan sierra stellega maid geavaha go šliipe iežas niibbiid. (Govva: SL)

[1] Bergland, Håvard: Knivsmeden. Universitetsforlaget, 1990.
Bergland, Håvard: Kunsten å smi – Teknikk og tradisjon. Gyldendal, 2000.
[2] Enander, Lars / Norén, Karl-Gunnar: Järnsmidesboken. Nielsen & Norén förlag 2001.
Enander, Lars / Norén, Karl-Gunnar: Klassiskt järnsmide. Nielsen & Norén förlag 2000.
[3] Govva lea girjjis: Ernst Manker: Lappmark. LTs Förlag Stockholm 1953

Girjji álgui

boahtte kapihtalii