På norsk

Svein Lund:

Ruovdebargu sámi árbevierus

Maŋimus ođasmahttin 21.11.2009

4. oasi sisdoallu

4. Gos gávnnat eanet dieđuid?
4.1. Ealli gáldut
4.2. Dávvirvuorkkát ja priváhta čájáhusat
4.3. Čálalaš gáldut

4. Gos gávnnat eanet dieđuid?

4.1. Ealli gáldut

Ealli gáldut leat buot olbmot geat dihtet juoidá dán girjji fáttáid birra. Buoremus lea dieđusge gávdnat olbmuid geat ieža leat ráhkadan muhtin dáin diŋggain ruovddis. Dađi bahábut dan sáhttá leat váttis gávdnat odne. Measta miehtá Sámi lea leamaš rávdeárbevierru, muhto eanas sajiin heite dáhkumis go mekaniseren ja fabrihkkabuvttadus bođii 1950- ja 60-logus. Jus odne ohcá rávdiid, sáhttá dávjá oažžut dákkar vástádusa: "Mu áhčči lei rávdi, muhto son jámii logi jagi áigi." Danin lea váttis gávdnat olbmuid geat duođaid máhttet dákkár barggu odne. Ferte buori muddui duhtat dasa, amid olbmot sáhttet muitalit, geat eai leat ieža dáhkkon, muhto geat buoremus lági mielde leat ráddjen muhtin dáhkkojuvvon diŋggaid ja bargoneavvuid, ja soitet muitit veahá dan birra mo ovddit buolva lea bargan.

Gávdnojit ain boares olbmot geat máhttet dáhkut. Muhtin niiberávdit leat albma niiberávdit, mii mearkkaša ahte ieža dáhkot niibbiid. Dál lea hoahppu čoaggit máhtu mii ain lea, vai sáhttá fievrridit máhtu boahtte buolvváide. Danin livččii buorre jus eanet olbmot beroštivčče čoaggimis ja fievrredeames dán máhtu. Ovdamearkkadihte sáhttet boarráset olbmot geat máhttet dáhkut boahtit skuvlii ja oahpahit ohppiid. Bargoteknihka go ráhkada ruovdediŋggaid dávjá ii leat erenoamáš sámi bargovuohki, ja rávdit geat eai leat sámit sáhttát maiddái fievrridit viidáset ávkkálaš máhtu.

Ollu boares olbmot dihtet ollu dan birra mo boares ruovdediŋggat leat geavahuvvon, ja sii dovdet sániid ja dajaldagaid mat dál leat jávkame, sihke sámegielas ja dárogielas. Barggadettiin dáinna girjjiin lean ožžon ollu veahki olbmuin geat eai ieža leat ráhkadan dákkar diŋggaid, muhto leat geavahan daid eanandoalus, boazodoalus dahje bivddus. Dákkár olbmot lea stuora gáldu, maid sáhttá ávkkastallat.

Leat stuora báikkálaš erohusat, maid mun dušše unnán muddui lean ožžon ovdan dán girjjis. Dat guoská erenoamážit sániide mat čilgejit neavvuid ja daid osiid, muhto maiddái mo neavvuid hápmi sáhttá rievdat luonddudili ja kultuvrralaš váikkuhusa mielde (Geahča omd. kap. 3.8. sirppe ja liššá birra.). Sámi skuvllaide lea stuora hástalus čoaggit máhtu mii ain gávdno olbmuid gaskkas ja dokumenteret dan boahtte áigái čállosiid, báddema, govaid ja filmma bokte.

Bargobihtát:

1. Geahččal gávdnat olbmuid geat sáhttet boahtit skuvlii ja čájehit ja muitalit dákkár barggu birra.
2. Jerret boares olbmuin din báikkálaš servodagas muhtin diŋggaid birra maid mii leat čájehan dan girjjis. Čállet maid sii muitalit ja sáddejehket girječállái.

4.2. Dávvirvuorkkát ja priváhta čájáhusat

Gávdnojit máŋggalágán museat. Sáhttet leat muhtin geográfalaš guovllu várás, erenoamáš áigodaga birra, vissis čearddaid birra dahje čájehit sierralágán diŋggaid.

Ađat, mat leat ráhkaduvvon ruovddis dahje eará metállain, ja maid sámit leat ráhkadad ja/dahje geavahan, gávdnojit máŋgga museas, juogo čájáhusain dahje magasiinnain.

Teknihkalaš dávvirvuorkkáin sáhttá gávdnat ollu mii čájeha mekánalaš barggu ovdáneami: boares bovrenmašiinnaid ja várvviid, boarráseamos fievrruid ja lievlamašiinnaid. Muhto Davviriikkain gávdnojit sierra teknihkalaš museat dušše stuora gávpogiin lulde, ja dain lea hui unnán sámi guovlluid ja oppanassiige davviguovlluid teknihkalaš ovdáneami birra.

Lulli-Sámis ja lulábealde sámi guovllus gávdnojit maiddái muhtin museat, mat čájehit dološ áiggi ruovdebuvttadanteknologiija.

Muhtin museat leat erenoamáš sámi musean, omd. Sámiid vuorká-dávvirat Kárášjogas, Várjjat sámi musea, Saemien sijte Snoases, Jáhkovuona mearrasámi musea, Árran Divttasvuonas, Ájtte Johkamohkis ja Siida Anáris. Muhtin riikkamuseain ja riikkaoassemuseain lea sierra sámi ossodat, omd. Norsk folkemuseum, Romssa museum, Lapin maakuntamuseo Roavvenjárggas, Kansallismuseo Helssegis, Nordiska museet Stockholmas ja Murmanskij oblastnej krajevjedčeskij muzej.

Eará museat gokčet stuorit dahje unnit geográfalaš guovlluid, ja dain leat diŋggat ja čájáhusat mat gusket buot álbmotjoavkkuide mat leat eallán dain guovlluin. Sáhttá leat regionála museat nugo Ofoten museum, Trondarnes distriktsmuseum dahje Davvi-Romssa musea dahje museat mat gullet ovtta suohkanii, nugo Røyrvik bygdatun, Sør-Varanger museum ja Guovdageainnu gilišillju. Muhtin dain leat duođaid measta ollislaččat sámi musean, eará museain ii gávdno ollu sámiid birra. Dávja sis leat diŋggat maid sámit leat ráhkadan ja/dahje geavahan, muhto dát ii leat merkejuvvon čájáhusain.

Moadde musea Romssa ja Finnmárkku fylkkain galget erenoamážit čájehit kveanaid kultuvrra (Ruija kvenmuseum Čáhcesullos, Kventunet Bissojogas ja Tørfoss kvengård, mii lea oassin Davvi-Romssa museas).

Ii ovttage museas leat ulbmilin celkojuvvon ahte galgá erenoamážit čájehit dáža kultuvrra Davvi-Norggas, ii ge ruoŧŧelaččaid kultuvrra Ruoŧa bealde dahje suopmelaččaid kultuvrra Suoma bealde Sámis. Dattege leat máŋga musea sámi ássanguovlluin, mat čájehit measta dušše dáža kultuvrra.

Trondarnes distriktsmuseum, Harstads, lea norrøna-norgalaš museum, mii muitala hui unnán dan guovllu sámiid birra. Dát kártta mielde eai oro leamaš mearrasámit Ivgu lulábealde. Dát mielddisbuktá ee. ahte eai leat dieđut sámi ássama birra guovllus gos dološ áiggi lei rikkis sámi rávdeárbevierru.
(Govva: SL)

Maid sáhttá vuordit gávdnat sámi čoakkáldagain, mat muitalit metállabarggu ja mekánalaš fágaid ovdáneami birra? Vuosttažettiin ruovdebiergasiid maid sámit leat duddjon ja/dahje geavahan. Nuppádassii galget čájehit rávdefága, mii lea leamaš dovddus miehtá Sámi. Goalmmádassii vel ovdamearkkaid mat čájehit teknihkalaš ovdáneami, erenoamážit maŋemus 50 jagi.

Ii gávdno makkárge sierra čájáhus mii čájeha sámi rávdi, su bargovugiid ja buktagiid. Ii ge gávdno čájáhus mii čájeha ruovttus dáhkkojuvvon diŋggaid doaimma iešguđet ealáhusain, nugo eanandoalus, boazodoalus, guolásteamis ja duojis.

Máŋggain museain leat ruovdebarggut mat sáhttet leat sámi rávdebarggu bohtosat. Muhtimat dáin leat erenoamážat sámi kultuvrii, nugo jiehkku ja gieresruovddit. Eará diŋggaid leat maiddái dážat ja kveanat duddjon ja geavahan.

Muhtin diŋggat gávdnojit sihke siseatnan- ja mearragáttemuseain, eará diŋggat fas leat erenoamážat mearragáttis dahje siseatnamis. Ruovdediŋggat muitalit ollu iešguđet guovllu ealáhusaid ja birgenlági birra.

Dávvirvuorkkáid čájáhusain leat dábálaččat oalle unnán bargoneavvut ja ruovdebiergasat. Spiehkastat lea Jáhkovuona mearrasámi dávvirvuorká, gos leat issoras ollu dákkár diŋggat.
(Govva: SL)
Álvi ja vuossu Sámiid vuorká-dávviriin, Kárášjogas
(Govva: SL)

Ruovdediŋggat dábálaččat čájehuvvojit dušše fal oassin biergasiin mat leat geavahuvvon eanandoalus, boazodoalus, bivdimis, duojis ja ruovttudoalus. Dábálaččat ii muitaluvvo geat leat duddjon daid, ii ge gos dat bohtet, ja dávjá museabargit eai dieđe ieža dan.

Dávjá ii leat vejolaš duođaštit leat go sámit duddjon dáid ieža, vai oastán daid ránnjáálbmogiin.

Ruovdediŋggat leat hárve ožžon njunuš saji dahje sierra čilgehusa. Ferte erenoamážit ohcat daid. Sáhttá omd. leat boazu mas lea spellebiellu čeabehis dahje goađis sáhttá leat skerttet árranis. Sivva dasa ahte dákkár diŋggat unnán vuoruhuvvojit, sáhttá leat ahte olbmot jurddašit ahte leat dušše čoarve-, muorra- ja sistebuktagat mat leat albma sámi buktagat, muhto metállabargu gullá dáža kultuvrii.

Ruovdediŋggat orrot leame ollu eambbo magasiinnain go čájáhusain. Ovddamearkka dihte leat sihke Árranis, Várjjat sámi museas, Sámiid vuorká-dávviriin, Ájttes ja Nordiska museas unnimusat 3–4 geardde eambbo ruovdediŋggat magasiinnas go čájáhusas. Guovdageainnu gilišiljus leat oalle máŋga ruovdebiergasa čájáhusas. Magasiinnas lea sullii guovtte geardde eambbo, muhto dat leat eanaš ovttalágánat go dat mat leat čájáhusas.

Sámi guovlluin leat unnán museat main leat olles bájit. Daid gaskkas lea Kjelvik-nammasaš sámi láigodálolašdállu Oarjje-Foalddas, Nordlánddas. Finnmárkkus lea bádji Čáhcesullos, Ruija Kvenmuseas, ja Kventunetis Bissojogas galgá maiddái leat bádji, muhto čájáhus ii lean vel gárvvis go dát girji čállojuvvui. Alta museas lea ráktobargguide gullevaš dievasmeahttun bádji. Guovdageainnu Gilišiljus lea álvi, muhto dát ii leat ortnegis, ii ge leat biddjon dakkár sadjái ahte lea vejolaš geavahit dan.

Muhtin dávvirvuorkkáin leat fievrrut ja eará veahkkeneavvut mat čájehit mekaniserema Sámis, omd. goarrunmašiidna, skohter dahje maŋŋegeašmohtor. Muhto eai leat go moadde dakkár diŋgga guđege dávvirvuorkkás.

Gávdnojit maiddái boares ruovdediŋggat priváhta čoakkáldagain, mat leat rabas álbmogii. Niiberávdi Strømenga barggahagas, Kárášjogas, lea boares bádji. Juhls silbabájis, Guovdageainnus, leat máŋga boares sámi atnubiergasa. Ruovddis leat ee. jiehkku, skerttet ja moadde bivdinruovddi. Gávdnojit eaŋkilolbmot geat ruoktot leat čoaggán nu ollu bielluid, ahte sis leat eanet biellut go museain leat. Sámi guovlluin sáhttá namuhit Terje Ellila, Juovlavuonas, geas lea čuođenáre biellu.

Blakeris, Akershusas lea boanda Odd Roar Stenby čoaggán moadde čuođi biellu
(Govva: SL)
Árjjapluovi silbamuseas lea ráhkaduvvon moadde mehtar sturrosaš ruovderáhkadus mii čájeha meavrresgári minstára
(Govva: SL)

NORGA - NORGE - NOREG
Várjjat sámi musea
Iŋggágoahti
N-9840 Vuonnabáhta / Varangerbotn
+47-78959920
info@varanger-samiske.museum.no
http://www.museumsnett.no/vsm
Čájáhus: Norgga boarráseamos metállaáhta: veaikeniibi. Sirppet, liššát, liehpit, hurka, stuora vuokkat, gieres, faskkonat, gaccahat, nábár ja eará muorrabargoneavvut, gillárat, boares bronšaáđat, ee. "Stálu njurgganas", meissetboagánoaivi, čájáhus ja govat niibebuvttadeamis.Magasiinnas: Gáipi, fierbme- ja liidnahállárat, bádjebasttat, bálddisskoahttal, biellut, meisset- ja siŋkkarullat oaggumii, duhastinbiergasat, goaivu, árin
Sør-Varanger museum/ Grenselandmuseet
Førstevannslia
N-9900 Girkonjárga / Kirkenes
+47-78994880
grenseland.museet@online.no
http://www.museumsnett.no/sor-varangermuseum
Čájáhusas, Strand: gieresruovddit, bivdinbiergasat, biellut, guolástanbiergasat, eanandoallobiergasatMagasiinnas: Seammalágan diŋggatLeat sullásaš diŋggat maid sámit, suopmelaččat ja dážat leat geavahan dán guovllus, ja lea váttis árvvoštallat man jovkui diŋggat gullet.
Deanu musea
Buolbmát
N-9845 Deatnu/Tana
+47-78921890
anette.pedersen@tana.kommune.no
http://museumsnett.kulturnett.no/museumsguiden
Čájáhusas: ee. gillárat, liššát, sirppet, niibbit, oaggunrullat
Sámiid vuorká-dávvirat
Museumsgt. 17
N-9730 Kárášjohka / Karasjok
+47-78469950
svd@trollnet.no
http://www.desamiskesamlinger.no
Ollu ruovdediŋggat, ee. niibbit, biellut, liššát, veahčirat, gieresruovddit, basttat, vuossu, luotnegáffal, skerttet, hárset, vuokkat, fanasroahkki, goaivu, oaggunrullat. Oalle ollu lea čájáhusas, eambbo magasiinnas.
Jáhkovuona mearrasámi musea / Kokelv sjøsamiske museum
N-9715 Jáhkovuotna / Kokelv
+47-78415400
ksm@post.museumsnett.no
http://museumsnett.no/ksm
Máŋgá ruovdediŋgga, nugo skálžodoaŋggat ja sirpe. Boares fanasmohtorat. Gávdno bádji, muhto ii leat vel monterejuvvon.
Porsanger museum
N-9700 Leavdnja / Lakselv
+47-78460429
museum@porsanger.kommune.no
http://museumsnett.no/pom
Ollu diŋggat magasiinnas, Skuvvanváris. Oassi dáin lea govvejuvvon. Daid gaskkas: Fierbmehállárat, dipmadanruovdi, goaivvut, sirppet, liehppi.Muhtin diŋggat galget Smiervuona mearrasámi šilljui.Rávttošnjárgga meahcceviesu čájáhusas: Gieres, giisá ja jiehkku
Alta Museum
Altaveien 19
N-9518 Áltá /Alta
+47-78456330
alta.museum@alta.kommune.no
http://www.alta.museum.no
Bádji, gulai ráktobargui (ii fal sámi geavaheapmi)Hui unnán mearrasámiid birra.
Guovdageainnu gilišillju / Kautokeino Bygdetun
Boaronjárga
N-9520 Guovdageaidnu / Kautokeino
+47-78487194
alf-is@online.no
http://sites.netscape.net/akeskitalo/museum
Ollu boares ruovdediŋggat: veahčirat, ákšut, jiehkku, gaccahat, golve, riggi, veaike- ja leikonruovde-ruittut, liktenruovdi, máŋga gillára, sáiti, liššá. Meissegis: lihtti, nállogoađit, šiella, biellut. Boares goarrunmašiidna
Nord-Troms museum
Bjørklysvingen 13
N-9152 Reaššegeahči / Sørkjosen
+47-77765868
ntrm@ntrm.no
http://ntrm.no
Museas leat máŋga ossodaga, lean iskkadan guokte:
Reaššegeahči Ráissas: gillárat, hurka, gáipi, sadjingeađgi
Buvrovuotna Návuonas: Hui ollu guolástusneavvut: gáipi, fierbme- ja liidnarulla, skálžogielkkat, -basttat ja -goaivvut, árin, áŋkor, gillárat, gánenbasttat, sávzaskierat, dárfegoaivu ja eará goaivvut, bádjebasttat, faskkonat, biellut, heasttagápmagat, šliipen- ja sadjingeađggit
Tromsø museum
N-9037 Romsa / Tromsø
+47-77645000
museumspost@tmu.uit.no
http://uit.no/tmu
Čájáhus: Gillárat, ballir(?), duhastinbiergasat ja eará guollebivdobiergasat, gaccahat ja eará muorrabargoneavvut, njuollageažit ruovdeáiggi rájes, niibbit, ákšut, gieres, skerttegat, giisá, biellut, guollevuodjalámpa.
Magasiinnas: eanet gieresat, guovža- ja njuorjosáittit, loddenjuolat, skálžogoaivu, vietka, jiehkku, liššá, árinnjunni, gieresheavval, ja earát.
Gamtofta
Arvid Skjelhaug
Skaret
N-9310 Sørreisa
+47-77861905
http://www.gamtofta.no
Ođđasit huksejuvvon bádji mas leat ollu bargoneavvut maid dálá oamásteaddji áddjá lea geavahan. Oassi bargoneavvuin leat ruovttus ráhkaduvvon, ee. bádjebasttat, heavvalat, nábárat ja heastaneavvut. Fanas mas leat gáipi, fierbmerulla, reagga, ja duhastanbiergasat
Nordnorsk fartøyvernsenter og båtmuseum
Fjordbotn
N-9470 Gratangen
+47-77020370
Skálžoplugat, skálžobasttat, gáipi, fierbmerulla, reaggat, fanashuksenneavvut
Trondarnes distriktsmuseum
Trondenesv. 122
N-9404 Harstad
+47-77018399
trondarnes.museum@harstad.online.no
http://troms.kulturnett.no
Váldomuseas eai leat makkárge sámi diŋggat čájáhusas, muhto sii leat pláneme sámi čájáhusa. Kartotehkas leat čuovvovaš diŋggat mat bohtet Skániin: biellut, sávzaskierat, bádjebasttat, álvi, liššá ja sirpe. Museas lea ossodat Skániin: Skånland bygdetun.
Gállogieddi
Myrnes
N-8534 Liland
+47-76981518
elin-mari-nikolaisen@evenes.kommune.no
http://museumsnett.kulturnett.no/museumsguiden
Lea leamaš bádji, muhto dat ii leat seilon. Oalle unnán ruovdediŋggat museas otne: gieres, riebanruovddit, biellu, liššá, sávzaskierat, gáipi, vietka.
Ofoten museum
Administrasjonsveien 3 /Pb. 140
N-8502 Narvik
+47-76960050
ofotmus@narviknett.no
http://www.ofoten.museum.no
Čájáhusas ii leat mihkkege čielgasit sámiid birra. "Minimagasiinnas" lea skuohpá ja biellu. Govvaarkiivvas: biellut, gillárat, skerttet, jiehkku, skuohpá, fierradusniibi
Árran julevsámi guovddáš
N-8270 Ájluokta / Drag
+47-75775100
poassta@arran.no
http://www.arran.no
Čájáhusas: Skálžogielka, skálžobasttat, gáipi, gillár, boares fanasmohtor.
Magasiinnas: Ollu ruovdediŋggat. Daid gaskkas faskkonat, boaldinruovdi, dipmadanruovdi, ákšu ja bálddisskohttal, vuogga masa lea leikejuvvon ladjolieksa.
Rana museum
Postboks 173
N-8601 Muoffie / Mo i Rana
+47-75146170
museum@rana.kommune.no
http://www.rana.museum.no
Ollu biergasat mat leat geavahuvvon iešguđetge duodjebarggus, omd. fanashuksemis, gámadahkkis, rávdebarggus, sistebarggus. Eai dieđe sihkkarit maid sámit leat bargan/geavahan, muhto dat sáhttá leat stuora oassi. Erenoamáš sámi diŋggat: jiehkku ja gieresat.
Røyrvik bygdatun
N-7898 Limingen
+47-74336300
postmottak@royrvik.kommune.no
Hui ollu ruovdediŋggat, ii erohuvvo čielgasit maid sámit ja dážat leat geavahan. Biellut, iešguđetlágan faskkonat, skerttegat, sirppet ja ollu eará neavvut.
Saemien Sijte
N-7760 Snåase / Snåsa
+47-74138000
post@saemiensijte.no
http:// www.saemiensijte.no
Oalle unnán ruovdebargu čájáhusas: stuora guovžagillár, moadde giissá ja bumbbá.
Magasiinnas: biellut, faskkonat ja eará.
Vitenskapsmuseet
Erling Skakkes gate 47
N-7491 Roanddin / Trondheim
+47-73592145
post@vm.ntnu.no
http://www.ntnu.no/vmuseet
Lulli-sámi čoakkáldat lea unni ja das ii leat mihkkege metállabarggu birra. Arkeologalaš čoakkáldagas lea ollu ruovdediŋggat, ee. rávdebiergasat.
Rørosmuseet
Malmplassen / Pb. 224
N-7361 Plassje / Røros
+47-72410500
museumspost@rorosmuseet.museum.no
http://www.museumsnett.no
Unnán čájáhusas, iige ollu magasiinnas ge. Ommanpláhtta sámi govain (nugo govva kap. 2.1). Niibbit, heavvalat, gaccahat, ákšu, faskkonat.
Norsk folkemuseum
Museumsveien 10, Bygdøy
N-0287 Oslo
+47-22123700
post@norskfolkemuseum.no
http://www.norskfolke.museum.no
Čájáhus: Skerttet bealljegoađis, gieres- ja giisáruovddit, gillárat, guovžasáiti, jiehkku.
Magasiinnas: Eanet gieresruovddit, faskkonat.Govat: Ollu ruovdediŋggat ja ruovdebargoneavvut: stáđđi, bismmar, vuossu, gillárat, skálžobasttat, guollevuojalámppat, vuokkat, áŋkor, luotnegáffal, sirpe.Ollu govat leat biddjon internehtii.
Norsk Landbruksmuseum
Boks 5104
N-1432 Ås
+47-64949995
norsk.landbruksmuseum@nlm.nlh.no
http://www.nlm.nlh.no
Unnán ruovdebargu, moadde biellu, sirppet ja liššát. Jáhkkimis ii mihkkege leat sámi guovlluin boahtán.
RUOŦŦA - SVERIGE
Ájtte
S-96223 Johkamohkki /Jokkmokk
+46-971-17070@ajtte.com
http://www.ajtte.com
Čájáhusas: Bargoneavvut metálla- ja muorrabarggu várás
Magasiinnas: Hui ollu ruovdediŋggat, ee. gieresruovddit, giissát, faskkonat, biellut, gáfeboalddán, bearraldoaŋggat, ladjoleikondoaŋggat, sáittit, njuolat, duhastinbiergasat, máŋggalágán bargoneavvut, omd. ákšut ja gaccahagat. Dađi bahábut ii oaččo lobi govvedit magasiinnas.
Samegården
Brytaregatan 14
S-98134 Giron / Kiruna
+46-980-17029
Gillárat, gieres- ja giisaruovddit, bohccobiellut, boares goarrunmašiidna.
Jukkasjärvi hembygdsgård
S-98191 Čohkkiras /Jukkasjärvi
+46-980-21329
Leat guokte museaossodaga; Sámimusea ja Duortnosleagimusea. Eanaš ruovdediŋggat leat Duortnosleagimuseas: eanandoalus ja bivdimis.
Västerbottens museum
Box 3183
S-90304 Umeå
+46-90-171800
info@vasterbottensmuseum.se
http://www.vasterbottensmuseum.se
Čájáhusas: guovžasáiti, boazobiellu, riggi, vuodjinsoabbi botnjon ruovderieggáiguin, niibbit, biergogaffal, liššá
Silvermuseet
Torget
S-93060 Árjjapluovvi / Arjeplog
+46-961-612 90
silvermuseet@arjeplog.se
http://www.silvermuseet.arjeplog.se
Hui ollu ruovdediŋggat čájáhusas; ee. biellut, liššát, sirppet, vuodjinstággu mas leat botnjojuvvon ruovderieggát, luistet, niibbit. Olggobealde lea ruovdekonstrukšuvdna mas lea meavrresgárremotiiva.
Magasiinnas leat boares skohterat ja eará boares fievrrut
Jamtli historieland / Jämtlands läns museum
Pb. 709
S-83128 Staare / Östersund
+46-63-150100
lansmuseet@jamtli.com
http://www.jamtli.com
Niibbit, giissát, biellut.Dieđut dološ ruovdebuvttadeami birra
Nordiska museet
Djurgårdsvägen 6-16
S-11593 Stockholm
+46-8-51956000
nordiska@nordiskamuseet.se
http://www.nordiskamuseet.se
Musea cealká ahte sis lea buot stuorimus sámi čoakkáldat. Váldomusea čájáhusas, Stockholmas, leat: njuolat, sáittit, jiehkku, vuodjinsággi mas leat ruovderieggát, faskkonat, vietka, gaccahat, biergogáffal, skerttet, biellu, gieres. Magasiinnas Julitas, Katrineholm lahka: Ollu gieresat, dáid gaskkas 9 main lea ruovdi.Magasiinnas Tumbas, olggobealde Stockholmma: Ollu bargoneavvut, ee. iešguđetlágan faskkonat, heavvalat, niibbit ja nábárat, biellut ja sávzaskierat, vuodjinsákkit.
Historiska museet
Narvavägen 13-17
S-11484 Stockholm
+47-8-51955600
info@historiska.se
http://www.historiska.se
Vikiŋgačájáhusas sierra monter sámi/skandinávalaš kulturdeaivvadeami birra. Das lea ee. jiehkku, njuollageahči, ákšu ja miehkki. Muđui vikiŋgačájáhusas leat hui boares biellut ruovddis ja veaikkis, muhto dát eai oro leame sámi guovlluin adnon.
Världskulturmuseet
Södra vägen 54
S-40227 Göteborg
+46-31632730
jan.amnehall@varldskulturmuseet.se
http://www.varldskulturmuseet.se
Eai leat sámi diŋggat čájahusain. Magasiinnas leat ollu sámi diŋggat, ee. ollu niibbit, moadde gaccahaga, nábar, guovža- ja gumpesáittit, jiehkku, heavvalat, giissát ja gerresat main leat ruovddit.
SUOPMA - SUOMI - FINLAND
Siida - Sámi MuseaInarintie
FIN-99870 Anár / Inari
+358 (0)16-665212
siida@samimuseum.fi
http://www.samimuseum.fi
Gillárat, niibbit, biellut, áren ja hársset, jiehkku ja eará faskkonat, ákšut, hárát mas leat ruovdebánit, oaggunrullat, gaccat, gieresruovddit.Eanemus lea magasiinnas, oalle unnán čájáhusas.
Kiela naturium
Kilpisjärventie 15
FIN-99300 Muoná / Muonio
+358-16-532280
kiela@muonio.fi
http://www.kielanaturium.fi
Sámi čájáhus lea "turistamašiidna", gos čájehit maid jáhkket ahte turisttat háliidit oaidnit, ovttas multimediašovvain. Lea okta gieres čájehusas, das leat ođđa ruovddit, mas lea minsttár mii ii leat baljo leamaš anus ovdal. Muđui lea ruovddis dušše biellu ja moadde niibbi.
Lapin Maakuntamuseo
Pohjoisranta 4
FIN-96200 Roavvenjárga / Rovaniemi
+358-16-3223260
info@arktikum.fi
http://www.arktikum.fi
Unnán ruovdediŋggat čájáhusas: biellu, jiehkku, gieres, niibbit. Govat magasiinnas: riggi, giisa, gillárat, ákšut, fanasroahkki, neavvu mainna čoaggá skálžžuid jogain.
Museovirasto
Nervanderinkatu 13
PL 913
FIN-00101 Helsset /Helsinki
+358-9-40501
http://www.nba.fi
Ii oktage čájáhus, muhto digitaliserejuvvon kartotehka mii čájeha mii gávdno guovddášrádjosis, 10 miilla davábealde Helssega. Sámi čoakkáldagas lea ee. meissetgievdni, niibbit, skierat, jiehkku, skuohpá, ruitu, gáfebánno, goaivu, njuollageahči, ákšut, ginttaljuolgi, guollevuodjalámpa, roahkkeniibi, hárset, gaccahat, gierdodahkki, jeŋgendáhppa. Dušše moatti diŋggas lea govva kartotehkas.
Suomen kansallismuseo
Mannerheimintie
FIN-00101 Helsset / Helsinki
+358-9-4050944
kansallismuseo@nba.fi
http://www.nba.fi
Sámi čájáhus lea unni ja das leat dušše moadde metálladiŋgga, ruovddis vuosttážettiin niibbit, meissegis nállogoađit ja guottahagat. Olggobealde sámi čájáhusa leat ollu liššát, sirppet, hárssegat ja biellut. Erenoamáš: muorrabiellut!
RUOŠŠA – РОССИЯ - RUSSLAND
Murmanskij oblastnej krajevjedčeskij muzej (Murmanska guovlomusea)
pr Lenina 90
RU-183012 Murmansk
mokm.@com.mels.ru
http://www.murman.ru/culture/museum/
Gillárat, niibbit, biellut, jiehkku ja eará faskkonat, liehpit
Muzej istorii kolskich saamov (Lujávri musea)
Ul. Sovetskaya 28
RU-184290 Lujávri / Lovozero
Ollu bargoneavvut ja bivdoneavvut, muhto in leat beassan regitreret dárkilit.
Rossijskij Etnografičeskij Musej
ul. Inšeniernaja 4/1
RU-191011 St. Petersburg
http://http://eng.ethnomuseum.ru
Sámi čájáhus lea oassin finno-ugralaš čájáhusas. Unnán ruovdediŋggat, ee. biellu, ákšu, geresruovddit

gilišilju neavvut

Mekánalaš barggu ja huksenbarggu biergasat, Guovdageainnu gilišillju čájáhusas. Fuomaš skoavde-golve mii lea olgešbealde gurut pláhtas. Sáhtát go gávnnahit mo sii liggejedje dan go jugahedje?(Govva: SL)

Bargobihtát:

Fina muhtin dávvirvuorkkás. Gávdnabehtet go juoidá maid sáhttá lásihit dán listui? Muital nu dárkilit go vejolaš ja sádde dan girječállái, áinnas govain.

4.3. Čálalaš gáldut

Sámiid metállabarggu birra lea váttis gávdnat čálalaš gálduid. Eai leat čállon sierra girjjit dan birra, muhto jus ohcá girjjiid ja girjjážiid main leat eará váldofáttát, de lea vejolaš gávdnat juoidá sihke sámi metállagieđahallanárbevieruid birra ja sámi guovlluid mekaniserema birra. Dávjá leat girjjiin dušše moadde cealkaga ruovdebarggu birra.
Maŋemus jagiid leat boahtán hui buorit girjjit norgga ja ruoŧa dáhkunárbevieruid birra. Dat lea hui ávkkalaš oahppat ávdnasiid, bargoneavvuid ja bargoteknihka birra. Ollu lea maiddái áigeguovdil sámi guovlluin, vaikko dát girjjit eai gieđahala sámiid barggu erenoamážit.
Dán listtus leat gáldut, mat gávdnojit sihke sámegillii ja dárogillii dás dušše fal sámegiel tihtteliin.

Aikio, Samuli: Olbmot ovdal min.
Girjegiisá 1992
s. 21-22 Oanehaččat sámi ruovdeáiggi birra
s. 44-47 Metállaáigi

Aronsson, Kjell-Åke: Tusenårig samisk boplats upptäckt vid Sösjön
Girjjis: Jämten 2004, Jämtlands läns museums årbok
Arkeologalaš roggamiin Jämtlanddas leat gávdnan sullii 1000 jagi boares njuolla- ja sáitegežiid ja bádjebázahusaid. Gávdnosat leat dakkár oktavuođas ahte rávdit orrot leamaš lullisámit.

Bergland, Håvard: Knivsmeden
Universitetsforlaget, 1990
Čilgehus mo duddjo niibbi, sihke dearri, nađa ja dohpa. Niibedáhkuma lassin oppalaš diehtu dáhkuma birra. Dušše daža niibeárbevierru, ii mihkkege sámeniibbiid birra.

Bergland, Håvard: Kunsten å smi - Teknikk og tradisjon
Gyldendal, 2000
Vuđolaš čilgehus dáhkunteknihkaid ja buktagiid birra, Norggas ja Gaska-Eurohpas. Buorre oahppogirji go galgá oahppat dáhkut. Ii mihkege erenoamážit sámi diliid birra.

Borgos, Johan I.: De er her ennå. Samisk historie i Vesterålen
Vesterålsmuseet 1999
Dás muitaluvvo ahte Viesterállasis ledje máŋga sámi rávdi, ja eanaš rávdit doppe ledje sámit.

Borgos, Johan I. / Torgvær, Trond: Samer og båtbygging
Girjjis: Människor och båtar i Norden. Sjöhistorisk årbok 1998-99. Föreningen Sveriges Sjöfartsmuseum 1999
Sámit leat buorre muddui huksen fatnasiid dážaid várás. Fanashuksejeaddjit ledje snihkkárat ja rávdit. Dán girjjis čájehuvvo ahte nu lei Viesterálasis ja lea jáhkehahtti ahte maiddái lei nu eará guovlluin.

Bouquet, Mary: Sans og Samling ... hos Universitetets Etnografiske Museum
Universitetsforlaget 1996
Dát lea girji Etnografisk Museuma historjjá birra (Oslos). Ee. namuhuvvo sámi čoakkáldagaid huksen. Siiddus 95 lea govva mii čájeha sámi diŋggaid, nu go lei 1907 čájáhusas. Measta bealli dain diŋggain lea ráhkaduvvon ruovddis dahje eará metállas, ee leat niibbit, faskkonat, gaccat, ákšut ja guollebivdinneavvut.

Christophersen, H.O.: Fra jernverkenes historie i Norge
Grøndahl 1974
Historjá Norgga ruovdevearkkaid birra, 1500-logu rájes 1800-logu rádjái, ja veahá vel boarraset ruovdebuvttadeami birra. Girji gieđahallá dušše Lulli-Norgga, eai oro leamaš ruovdevearkkat Davvi-Norggas dan áiggi.

Drake, Sigrid: Västerbottenslapparna under förra hälften av 1800-talet
Två förläggare bokforlag, Umeå, 1979 (1918)
Kapihttal bohccobielluid birra, čilge bielluid geavaheami ja iešguđetge biellošlájaid, ja dáid namahusaid julevsámegillii. Čállo ahte eará johtti álbmogat Eurohpas ja Asias eai geavat bielluid, ja ahte dát čájeha ahte sámit leat oahppan dan dábi dážain. Čuoččuhuvvo ahte buot sámegiel sánit bielluid birra leat loatnasánit. Ávdnasa birra čállo ahte muhtin biellut ledje dáhkkojuvvon, muhtin "málmmas", earat fas veaikkis. Ii muitaluvvo geat ráhkadedje bielluid.

Elgström, Ossian: Karesuandolapparna
Åhlen & Åkerlunds Stockholm 1922
Skerttetsárggastus.

Enander, Lars / Noren, Karl-Gunnar: Järnsmidesboken
Nielsen & Noren förlag 2001
Vuđolaš čilgehus dáhkuma birra.

Enander, Lars / Noren, Karl-Gunnar: Klassiskt järnsmide
Nielsen & Noren förlag 2000?
Čilge dáhkunteknihkaid go ráhkada árbevirolaš bargoneavvuid eanandoalu ja vuovdedoalu várás. Ii leat čállon erenoamážit sámi dili birra, muhto dás lea ollu mii lea áigeguovdil, ee. mo dáhkut ja gokčat biellu.

Enoksen, Ragnhild: Samisk smie i Burfjord, brent og glemt
Menneske og miljø i Nord-Troms 1982, 8 s.
Boares sápmi Návuonas muitala su áhči birra, gii lei rávdi, ja maid son máhtii ráhkadit.

Ericsson, Per: Drömmen om att färdas på snö. Snöskotertilverkning i Jämtland och Härjedalen
Girjjis: Jämten 2004. Jämtlands läns museums årbok
Artihkal vuosttaš muohtagielkkáid birra, mat ráhkaduvvojedje Jämtlanddas ja Härjedalen.

Espelund, Arne: Bondejern i Norge
Arketype, Trondheim, 1999
Teknihkalaš čilgehus mo leat buvttadan ruovddi jeaggemálmmas, 2000 jagi čađa. Muitala ahte lei hui unnán ruovdebuvttadeapmi Davvi-Norggas.

Fjellström, Phebe: Samernas samhälle i tradition och nutid
Norstedts 1985
Kap. V-3, "Jakt med fällor og giller", muitaluvvo ahte sámiin ledje gillárat juo 1600-logus, ja 1700-logus dat ledje dábálaččat miehtá Sámi. Leat guovttelágán gillárat: "betsax" (sevttiin) ja "trampsax" (seavtti haga). Ii muitaluvvon geat ráhkadedje gilláriid. Kap. VIII - 2 - "Förvaringskärl för mat, verktyg, kläder" lea čilgejuvvon ja govviduvvon ruitogáffal ruovddis (lullisámegillii tjuopsem). Muitaluvvo ahte lea dáhkkojuvvon, "ej av samar, utan av nordbor". Muitaluvvo maiddái ruovde-, veaike-, ja meissetruittuid birra. (árrat 1800-logus).
S. 473 čilgejuvvojit iešguđetlágán ruovdefaskkonat sistegieđahallama várás; altam-ruoute ja nieskem-ruoute. Nieskem-ruoute orru leame jiehkku. Altam-ruoute muitaluvvo boahtán dážain, ja "utgörs av det slöeggade bågformade järnet som sattes i ett träd eller dylikt, då skinnet barkgarvats och fettgarvats, för at sedan, då det torkats, bearbetas mjukt med det slöeggade järnet".
Kapihttalis datneduoji birra čállo ahte "Tennet är den enda metall som samerna själva bearbetat...."

Gustavsen, Trond: Mennesker lengst mot nord
Skoledirektøren i Finnmark 1983
s. 44 ruovdeniibi, Unjárga, 1000 jagi boares.

Guttorm, Haldis: Ruovdi ja ruosta - birasoahppu vuođđoskuvllas
SOR 1993
Unna girjjáš vuođđoskuvlla várás. Girji lea áidna oahppogirji maid lean gávdnan sámegillii ruovddi birra.

Hætta, Issát Sámmol: Erenoamáš čájáhus: Dagai ieš bulldosara
Áššu, 27.3.2000
Reportáša Johan M.K.Hætta, Traktor-Máhte birra, gii leat ráhkadan modealla bulldoserráiddus mii vujii gálvvuid Guovdageidnui dálvet 1946-1967 áigodagas. Modealla lea dehálaš dokumentašuvdna Sis-Finnmárkku mohtorfievrrideami historjjás.

Itkonen, T.I.: Suomen lappalaiset vuoteen 1945
Werner Söderström osakeyhtiö 1948
Kap 12, Ravinto: Sárggastusat čájehit iešguđetlágán rikkiid / skerttegiid
Kap.18, Tekniikka: Metállagieđahallama birra, ee. niibbit ja faskkonat.
Dát girji lea okta buoremus čálalaš gálduin sámi metállabarggu birra.

Itkonen, T.I.: Suomen lappalaiset työkaluista ja metallitekniikasta
Eripainos Vitittäjästä no 2 -1947
Dán artihkkalis lea dušše 4 siiddu, muhto dat lea áidna artihkal maid lean gávdnan, mii oppalaččat čilge sámiid metállabarggu.

Jünge, Åke: Spor etter samar i Midt- og Sør-Skandinavia: to historieoppfatningar i debatt 1970-96.
Dokumentarforlaget 1996
Metállabarggu birra dáin siidduin: 108,124,144,147

Jørgensen, Roger: Den tidligste jernutvinning i Nord-Norge
Ottar 2 / 1999, s. 39-47
Muitala golmma ruovdebuvttadanráhkkanusa birra, mat leat gávdnon Davvi-Norggas.

Labba, Per Stefan: Ođđaáiggi fievrrut
I: Sámás 3, Folkets brevskole 1987, s. 39
Dát lea áidna teaksta maid lean gávdnan sámegillii ođđaáigásaš fievrruid birra. Dás leat oalle ollu sámegiel sánit fievrruid ja mohtorosiid birra.

Lund, Svein (doaim.): Mekanihkkársánit
SOR 1999
Sátnegirji mekánalaš fágaid várás, mas leat sánit ja čilgehusat sámegillii ja jorgalusat dárogillii, suomagillii ja eŋgelasgillii. Lea maiddái sátnelistu dáin gielain sámegillii. Dasa lassin, mii lea prentejuvvon, gávdnojit databasas maiddái ruoŧagiel tearpmat ja dárogiel čilgehusat.

Manker, Ernst: De åtta årstidernas folk
Nordbok, 1975
Girji muitala Ruoŧa bealde johttisámiid eallima ja árbevieruid birra, erenoamážit Johkamohkki-guovllus. Girjjis lea unnán diehtu ruovdebarggu birra, muhto moadde sárggastusa mat čájehit ruovdebiergasiid, omd. 94.siiddus gáfemillo gáfeseahka várás, vietka ("holkyxa") ja skerttet, ja 168. siiddus gieres mas leat sojahuvvon gieresruovddit.

Mårtensson, Hans: Samisk form & tradition
ICA bokförlag 1999(?)
Biellogovat, s. 129

Nielsen, Konrad: Lappisk ordbok
Universitetsforlaget 1932-64.
4. girjjis leat ollu sánit biergasiid ja atnundiŋggaid birra, ja maiddái govat

Nilsen, John O: Samenibe
Nuorttanaste 2-1961 s.8.
Oanehis artihkal sámeniibbi birra, ovttas jearahallamiin Abraham Mikkelseniin, Unjárggas

Nissen, Kristian: Finsk kunstsans - finsk husflid
Girjjis: Otterbech (red): Kulturverdier hos Norges finner Aschehoug 1920
Girječálli čuoččuha ahte sámit unnán muddui leat bargan rávdebargguin.

Olsen, Bjørnar: Bosetting og samfunn i Finnmarks forhistorie.
Universitetsforlaget 1994
Sámi ruovdeáiggi birra

Olsen, Bjørnar: Stabilitet og endring.
Produksjon og samfunn i Varanger 800.f. Kr. - 1700 e. Kr.
Universitetet i Tromsø 1984
Dološ ruovdegávdnosiid birra

Olsen/Aarseth: Maskiner i reindrift og utmark
Beallegárvvis prošeakta, SJSBS su. 1993 Dát lei oassin Sámi joatkkaskuvlla ja boazodoalloskuvlla ovdánahttinbarggus. Lei plánejuvvon oahppogirjjin, muhto ii goassege gárvvistuvvon. Gávdnojit báhpirat jus muhtin áigu gárvvistit dan barggu.

Petterson, Arvid: Småfolk og drivkrefter
Porsanger bygdebok bd. 2
Porsanger kommune 1994
s. 88: "Utviklinga innen anleggsvirksomheten krevde mange smeder. Mange av gårdene hadde sine feltesser, og utformet det de trengte av utstyr. Mange hadde smedarbeid som ekstrafortjeneste." Girjjis namahuvvo erenoamážit ahte Bissojogas ledje máŋga rávdi ja ahte Porsáŋggus 30-jagiin dáhkugohte sámeniibbiid turistavuovdima várás.

Pettersson, O.P.: Kristoffer Sjulssons minnen
Nordiska museet 1979
Muitaluvvo (s. 212) makkár metállabiergasat ledje dábálaččat sámi dállodoaluin: niibi, ákšu, ruittut, gievnnit (veaiki, meisset), veaike- ja dátnebohtalat, bássanpláhtta ruovddis, gáfebánno, gáfeboaldingievdni ja gáfemillo. Ii muitaluvvon leat go sámit ieža duddjon dáid diŋggaid.

Rácz, István: Samisk kultur og folkekunst.
Cappelen 1972
Čáppa govat mat čájehit sámi duoji, ee. biellu (s. 83), gieresruovdi (s. 87), giisá (s. 167) ja meissetrieggát (s.127,173)

Sámi joatkkaskuvllaid stivra: Sámi máhttu - sámi joatkkaoahpu vuođđun
SJS 1999
Konferánsaráporta, oahpaheaddjit muitalit mo geavahit sámi máhtu oahpahusas, ee. mekánalaš fágain

Schanche, Audhild: Graver i ur og berg
Samisk gravskikk og religion fra forhistorisk til nyere tid.
Davvi Girji 2000
Ruovdediŋggaid ja eará metálladiŋggaid birra mat leat gávdnon sámi hávddiin.

Schefferus, Johannes: Lappland (Lapponia)
Gebers, Uppsala 1956 (1673)
Kap. XXXII Om metaller i Lappland
Olaus Magnus (1500-logus) muitala ahte dalle eai vel gávdnon metállat Sámis. 1600-logus álggahedje silba- ja veaikeruvkkiid Nasaváris ja ruovderuvkkiid Veaikeváris ja Váhčiris.

Schulstad, Tor: Abraham Mikkelsen i Varanger; knivsmed med produkt som biter på spiker og margbein
Jakt-fiske-friluftsliv 1972:12

Simonsen, Povl: Veidemenn på Nordkalotten.
Hefte 3: Yngre steinalder og overgang til metalltid
Hefte 4: Jernalder og middelalder
Universitetet i Tromsø 1982
Sámi metállaáiggi birra, veardida eará árktalaš kultuvrraid ektui.

Sköld, Tryggve: Om äldre sätt att koka maten
Girjjis: Kultur på karrig jord. Festskrift til Asbjørn Neshaim. Norsk Folkemuseum 1978
Muitala metállaruittuid, rikki ja skerttega birra. "Namnen på kokkärl av olika slag tycks alla, med ett undantag, vara antingen lånord eller uppenbarligen sena samiska bildningar. Detta skulle alltså bekräfta T. I. Itkonens i och för sig plausibla antagande att samerna köpte sina kokkärl utifrån." (Namahuvvon spiehkastat lea "gievdni".) Girječálli čállá maiddái ahte riggi ja skerttet leat loatnasánit dárogielas, mii addá vuođu jáhkkit ahte "det var av nordborna samerna lärde sig konsten att koka maten i en gryta som var upphängd över eldstaden."

Solbakk, Aage (doaim.): Joddu
Deanu luossabivdohistorjá - bivdobiergasat - doahpagat
ČálliidLágádus 2003
Govat ja sárggastusat čájehit ruovttus duddjon metállabiergasiid geavahuvvon duhasteapmái ja eará luossabivdui.

Steen, Adolf: Død og begravelse hos samene i eldre tider.
Girjjis: Norveg - Folkelivsgransking 14, Universitetsforlaget 1970
Muitala mo meisset dološ áiggis geavahuvvui bassi metállan, erenoamážit buozanvuođa, jápmima ja hávdádeami oktavuođas.

Steen, Adolf: Sjiella
Kristiansand 1959
Muitala mo meissetrieggát leat geavahuvvon šiellan ja meissega magihkalaš doaimma birra sámi árbevierus.

Storm, Dikka: Rávdnjemuotki - Straumseidet
Ottar 1 / 1999, s.40-45
Artihkal sámi ássama birra Sálliris Romssas, muitala šliipengeađggi birra mii lea gávdnon goahteduvttas.

Thomassen, Ole: Lappenes forhold
Sámi giellaguovddáš 1999
Muitala veahá muhtin dološ ruovdediŋggaid birra, ee. skerttega birra.

Tobiassen, Anna Helene: Smeden i eldre tid.
Universitetsforlaget 1981
Buorre girji rávdeárbevieru birra, vaikko eai leat erenoamáš dieđut sámi diliid birra.

Utsi, Josef Isak: Boalddestit ruovddi ruoksadin
Min Áigi, 19.09.2003
Reportáša rávdekurssa birra, maid Sámi duojáriid searvi lágiidii Kárášjogas.

Veimæl, Lill-Tove: Ráhkada albma sámeniibbi
Áššu, 16.01.2001, s.6-7
Reportáša niiberávdi Strømenga birra, Kárášjogas.

Westfal, Ulf: Hur har man i nordisk arkeologi bestämt att artefakter och fasta fornlämningar tilhört samiska folkgrupper.
Umeå universitet, 1976

Zachrisson, Inger m.fl. (red): Möten i gränsland.
Samer och germaner i Mellanskandinavien.
Statens historiska museum, Stockholm 1997
Ollu sámi ruovdeáiggi birra. Govat: faskkonat, njuollageažit, ákšut ja eará dološ ruovdebiergasat.

Bargobihtát:

Gehččet girjjálašvuođalisttu. Diehtibehtet go eará čálalaš gálduid? Lea go mihkkege din guovllu giligirjjiin dahje suohkangirjjiin?

4.4. Gáldokritihkka

Nu go lea namahuvvon moadde háve dán girjjis, ii leat visot mii lea čállojuvvon sámiid ja ruovdebarggu birra seamma luohttehahtti. Dat guoská maiddái museaid ovdanbuktimiidda. Mii háliidit danin loahpas ávžžuhit buot girjji geavaheddjiide ahte ieža guorahallet kritihkalaččat.

Kritihkalaš oaidnu berre maiddái lohkkis leat dán girjái. Barggadettiin girjjiin mii leat ferten geavahit bieđganan čálalaš ja njálmmálaš gálduid, ja áđaid man birra dávjá leat leamaš váttis gávdnat dieđuid. Danin mii eat sáhte dáhkidit ahte visot lea 100 % riekta, ja leat máŋgga ášši man birra háliidivččiimet eanet dieđuid. Jus don gii logat dán sáhtát divvut dahje addit eanet dieđuid dán fáttá birra, de mii sávvat ahte válddát oktavuođa čálliin dahje lágádusain.


Girjji álgui


sveilund@online.no